Poola plaanib karmistada vihakõneseadust
Poola progressistlik valitsus keelab ära omasooiharate ja “sugu muutnud” inimeste vastase vihakõne.
Poola progressistlik valitsus keelab ära omasooiharate ja “sugu muutnud” inimeste vastase vihakõne.
Kolm teadlast kirjutavad populaarteaduslikus ajakirjas Scientific American, kuidas tahtlikult levitatavat väärteavet on kohutavalt palju, et see tapab inimesed ära ja millisel viisil sellist kurja ravida.
10. detsembril tähistatava rahvusvahelise inimõiguste päeva puhul avaldas Inimõiguste Instituut Eestis elavate inimeste hinnangut inimõigustele kajastava küsitluse tulemused. Enamik peab vihakõneseadust ohuks inimõigustele.
Probleeme ja küsimusi saab lahendada üksiti neist võimalikult avatult rääkides. Ühispartei vihakõneseadus keelab rääkimise ära. Mis tekitab nii inimestele ainiti kui ühiskonnas kohutaval hulgal igasuguseid valusid.
Tark valitsus ei teeks sellist ebamäärast seadust, sest ühiskonnas on piisavalt kurje ja rumalaid inimesi, kes hakkavad seda kuritarvitama, hoiatab Malle Pärn.
Seadus peab olema konkreetne, ei saa teha seadust, mille alusel võib iga kohtunik või ametnik teha oma maailmavaatest või isiklikest eelistustest lähtuva otsuse, kirjutab Malle Pärn.
Saates "Noored Konservatiivid" arutavad saatejuht Kristofer Nicolas Ild ja saatekülaline Pille Riin Kahro sõnavabaduse printsiibi ja vihakõneseaduse teemadel.
Kuigi järgmisel nädalal riigikogu suurde saali jõudvat vihakõneseaduse karmistamise eelnõu reklaamitakse parimana halvimatest variantidest, on kõik eelnõu kitsaskohad endiselt samad – seaduse jõustamine hakkab sõltuma prokuratuuri ja kohtunike suvast ning seaduse tervikeesmärgiks on liberalistide ideoloogiliste vastaste vaigistamine, tunnistavad Markus Järvi ja Varro Vooglaid saates "Fookuses".
Riigikogus hakatakse 27. septembril Euroopa Liidu nõudmisel arutama vihakõne seadust.
See, mis liberaliste vihaseks ajab, peab nende meelest olema vihakõnena karistatav, kirjutab Malle Pärn.