Pilt: BigStockPhoto

Kolm teadlast kirjutavad populaarteaduslikus ajakirjas Scientific American, kuidas tahtlikult levitatavat väärteavet on kohutavalt palju ja see tapab inimesed ära. Ülevaate teeb Karol Kallas.

Käesolev arvamuslugu on tõlgitud ainult eesmärgiga näidata, kuidas režiimi teenistuses olevad nõndanimetatud "intellektuaalid" üritavad pimeduses kobavale "lihtsale rahvale" selgitada, et teadmatus on tarkus ja tsensuur sõnavabadus. Ehk tegemist on teadusega, millega hea uue ilma ehitajad põhjendavad oma totalitaarset režiimi ja inimeste ahistamist. Eelkõige on antud arvamusloo puhul tegemist kaitsekõnega idiootsetele nurjatustele nagu "faktikontroll" ja "vihakõne keelustamine".  

Majandusteadlane Murray N. Rothbard nimetas selliseid inimesi, kes sellist "teadust" ühiskonnale pähe määrivad, režiimi teenistuses olevateks "riigiintellktuaalideks".

Samuti tasub tähele panna, et progressiusk paistab olevat päris raske ajuhaigus ja selle küüsis olevad inimesed ei oska eriti "plaati vahetada". Nii, nagu Kaja Kallas korrutab koos teiste "liberaalse konsensuse" riigijuhtidega samu plandeemia-, kliimakatastroofi-, Venemaa ohu- ja kuidas "konservatiivid on ohuks demokraatiale" ("EKRE rikub kõik ära") jutupunkte, kipuvad ka inimeste kiusamist õigustavad teadlased, kelle "teesidele" osutavad oma ilguste õigustamiseks Vera Jourova sugused "sõnavabaduse ja demokraatia kaitsjad", rääkima ühte ning sama juttu.

Autoritest: 

Stephan Lewandowsky on Ühendkuningriigi Bristoli ülikooli tajuteaduste professor. Muuhulgas on ta Scientific Americanis (SciAm) avaldanud 2022. aasta märtsis jutu "Laborilekke hüpotees muutis teadlastele tõe otsimise keerulisemaks". Tänaseks on ära tõestatud, et SARS-CoV-2 on valmis nikerdatud laboris ja ühtegi nahkhiirte kolooniat, milles oleks tuvastatud selline haigus, pole loodusest leitud. 

Sander van der Linden on Cambridge'i ülikooli sotsiaalpsühholoogia professor. Tema üheks uurimisteemaks on "masside veenmise relvad".

Andy Norman on inimeste "tunnetuse tõvekindlust" uuriv teadlane. 2021. aasta mais kirjutas ta SciAm-is jutu "Ameerika Ühendriikide tõejärgsuse kitsikuse põhjus".

Samuti tasub tähele panna, kuidas autorid lähevad sujuvalt oskussõnalt/-väljendilt "tahtlikult levitatav väärteave" (disinformation) loo keskel üle "tahtmatult levitatavale väärteabele" (misinformation). 

Kommentaariks autorite osutatud "postmodernismi põhimõtetele": postmodernismi kogu "põhimõte" on tõigas, et põhimõtteid ei ole olemas. Kriitilise teooria eesmärgiks on ainult kõik laiali lammutada ehk kaos.

Ladinakeelse sic-iga on tähistatud toimetaja hinnangul eriti naeruväärsed ja mõistusevastased väited.

Algab artikli tõlge.

***

Tahtlikult levitatavat väärteavet leidub külluses ja see võib inimesed ära tappa. Õnneks on olemas võimalus see sageli üheselt tuvastada.

Tähelepanuväärne on asjaolu, kuidas "puhta teaduse" ajakiri SciAm valis kolme teadlase väärteabe teemalist arvamuslugu kaunistama foto Ameerika Ühendriikide kongressi vabariiklasest õiguskomisjoni esimehest Jim Jordanist. Foto: Scanpix

Tahtlikult levitatav väärteave on kaasaja raha. Vaktsiinide eitamine, kliimaeitamine (sic), valimiste eitamine ja sõjakuritegude eitamine on astunud ühte ritta jubeda holokausti eitamisega, mida täna regulaarselt avalikkuse seas levitatakse. Kuid meil on võimalik selle teabeajastu kriisiga midagi ette võtta.

Jaanuaris toimunud Maailma Majandusfoorumi (WEF) Davose kokkutulekul nimetati tahtlikult levitatavat väärteavet üheks suurimaks inimkonda ähvardavaks ohuks, millest teeb ülevaate WEF-i "Üleilmsete riskide aruanne". 2024. aastal läheb valimiskastide juurde rohkem kui neli miljardit inimest (mis on enam-vähem pool maailma rahvastikust) ja osutatud uuring selgitab, et just nüüd peab maailm valmistuma tahtliku väärteabe ja seda levitavate inimeste rünnakuks. 

Mõned kommentaatorid heidavad WEF-i riskiuuringule ette, et see on sõnavabaduse piiramise järjekordne katse. Kuid selline väide pole siiras. Inimesed kes on vastu tahtliku väärteabe teadusele, kas need on siis arvamusliidrid, poliitikud või segased vandenõuteoreetikud, ei võitle mitte vabaduse eest, vaid hoopis tähelepaneliku ja hästi teavitatud kodanikkonna vastu. (sic

Me teame, et asjad, millesse avalikkus usub, on ainult osaliselt kooskõlas tõikadega. Kõik ameeriklased näiteks teavad, et Belgia ei rünnanud Saksamaad eesmärgiga alustada Esimest Maailmasõda. Samas üks viiest noorest ameeriklasest arvab, et holokaust on müüt. Aastaid peale Iraagi sõja algust uskus 42 protsenti USA elanikkonnast, et riigist leiti massihävitusrelvi. Rohkem kui üks kolmandik ameeriklastest usub, et Covidi vaktsiinide manustamisega kaasnevad ohud kaaluvad üles nende kasud.

Keegi valetas neile inimestele. Asi, mis eristab õigustatud ja ekslikke avalikkuse arvamusi, on tavaliselt tahtlikult levitatav väärteave, mida levitatakse kas sotsiaalmeedias või teistes kanalites poliitiliste eesmärkidega inimeste poolt.

Peale WEF-i uuringu avaldamist nimetas arvamusliider Nate Silver ligi 1500 uuringu valmimisel kaasa löönud eksperti "idiootdeks". Elon Musk kasutas antud uuringut terve tahtmatult levitatava väärteabe (misinformation) teooria tühistamiseks. Mõlemad kasutasid levinud jutupunkte, mida üha enam kasutatakse raske tahtmatu väärteabe kriisi tähtsuse nullimiseks. Sealhugas kasutatakse väidet, et "tahtmatu väärteabe" silt on subjektiivne, mitmetähenduslik ja kallutatud. Filosoof Lee McIntyre on selliseid püüdluseid kirjeldanud "postmodernistlike põhimõtete röövimisena, mille eesmärgiks on tõega sõdimine". (sic

Tahtliku väärteabe roll on eriti nähtav Covidi vaktsiinide puhul. Kuigi toonane president Donald Trump võttis algselt omale au nende kiire väljatöötamise ja rakendamise eest, muutusid vaktsiinid peatselt siiski poliitiliste vastanduste tekitajaks, mille usaldusväärsust nii vabariiklastest poliitikud kui konservatiivsed võrgustikud üritavad õõnestada. Üks uuring seob kokku Fox Newsis levitatavad valeväited Covidi vaktsiinide kohta ja kanali vaatajaskonna madalama süstituse määra. Teine uuring tuvastas, et Trumpi jõuliselt toetavad inimesed lasevad ennast väiksema tõenäosusega vaktsineerida kui ülejäänud elanikkond. Väiksemad süstientusiastid on ka vabariiklased, kes Trumpi nii väga ei toeta. Covidi väärteabe traagiline tulemus on üha laienev liigsuremuse lõhe demokraatide ja vabariiklaste vahel. Enne pandeemiat oli kahe partei toetajate suremus võrdne, kuid peale vaktsiine on liigsuremus vabariiklaste toetajate seas 43 protsenti suurem kui demokraatide toetajate hulgas. (sic) See lõhe on kõige suurem maakondades, kus on kõige väiksem vaktsineerituse määr ja kõige rohkem süstitud maakondades selline lahknevus peaaegu puudub.

Võttes arvesse, et vabariiklased on Ameerika Ühendriikides vaktsiinide kohta levitatava väärteabe peamised ohvrid, on naeruväärne, et see on Ohio osariigi vabariiklane Jim Jordan, kes algatas teaduse, mis üritab avalikkust kaitsta kõige hullemate tahtliku väärteabe levitajate eest, vastase kampaania. Jordani kampaania toetub osaliselt ilmavõrgus levivatele vandenõuteooriatele, mille seast näiteks üks väidab, et teadlased tegid koostööd sisejulgeoleku ministeeriumiga, mille tulemusel tsenseeriti 2020. aasta valmiste ajal 22 miljonit sotsiaalmeedia säutsu. (sic) Fakt on see, et teadlased kogusid need säutsud kokku ainult nende analüüsimiseks ja juhtisid tähelepanu neist vaid 3000 (mis on 0,01 protsenti), kuna need võisid rikkuda Twitteri kasutusreegleid. Jordani kampaania avaldab teadlaste kogukonnale kahjulikku mõju ja need rünnakud käivad käsikäes suurte sotsiaalmeedia platvormide arengutega, kus nii Meta, Google, Twitter kui Amazon on kõik vähendanud vihakõne ja tahtmatu väärteabega võitlevate töötajate hulka. See on väga pahaendeline areng aastal, kui neli miljardit inimest on minemas valima.

Jordan õigustab oma kampaaniat sõnavabadusega. Tõesti, kuigi suurem osa ameerika üldsusest on nõus valetava sisu internetist eemaldamise vajalikkuses kui teemad on üheselt selged, nagu näiteks holokausti eitamine, siis teisalt on ohtralt juhtumeid, kus teavet on keeruline üheselt vale või tõena määratleda. Aga lahenduseks pole kindlasti tahtamatu väärteabe teadlaste kohtusse kaebamine, ahistamine ja tsenseerimine.

Lahendus peaks olema vastupidine. Tahtmatu väärteabe uurijad on tuvastanud uudiseid lahendusi, kuidas muuta inimesed eksitava teabe suhtes kaitstumaks ja seda ilma tsensuuriohu või sekkumiseta kellegi sõnavabadusse. Ühte sellist tehnikat nimetatakse "kaitsepookimiseks", millega suurendatakse inimeste teabe eristamise oskuseid. (sic) 

Kaitsepookimise võtmetähtsusega osa on "väärteabe ennetav tõigakontroll" (prebunking) (sic). See põhineb arusaamisel, et eksitaval või vääral teabel on konkreetsed tundemärgid (markers), mis aitavad seda eristada kõrge kvaliteediga teabest. Juba vanad kreeklased teadsid, kuidas eristada häid ja halbu väiteid ja 2000 aastat hiljem võime me olla kindlad, et järjepidamatus, nõndanimetatud "kirsside noppimine" [ainult sobivate tõikade tunnistamine] ja inimeste süüdistamine on halva kvaliteediga teabe tähised.

Fakt on see, et suur hulk uuringuid, mis on toime pandud miljonite sotsiaalmeedia kasutajate peal näitavad, kuidas lühikesed teavitamise vormis videod muudavad inimesed hulga oskuslikumaks väärteabe puhul tavaliste manipuleerimistehnikate, nagu seda on väärad dilemmad ja inimeste süüdistamine, äratundmise vallas. 

Tahtlikku väärteavet levib suurel hulgal ja see võib inimesed ära tappa. Õnneks on seda võimalik üheselt tuvastada.