Tapa raudteejaama kõrval asuv Pätsi pitsakohvik. Foto: Andri Kiige

Tapal teenivate briti sõdurite ja kohalike vahel puhkenud kähmluses paistab võtmerolli mängivat fakt, et äsja leevendatud koroonapiirangute tõttu kogunes kesklinna pitsakohvikusse ja selle ümbrusesse juba päevasel ajal tavatult palju nii britte kui eestlasi, kes muidu oleks hajutatud mitmetesse lokaalidesse. Olukorra epitsentriks saanud kohviku eestvedajad loodavad, et juhtum ei kahjusta nende ja linna mainet.

Vaevalt Tapa raudteejaamas rongist maha astunud Objektiivi ajakirjanikust sörkisid peagi mööda kaks reipas meeleolus omavahel vestlevat briti sõdurit. Nende olekust polnud kuidagi aimatav, et alles mõne päeva eest tekkis sealsamas aega veetnud sõdurite, sõjaväepolitseinike ja kohalike osalusel rüselus, mis on väikelinna nüüd tavatult elevile ajanud.

Sõjaväepolitsei oli neljapäeval kohal ka raudteejaama kõrval asuvas pitsakohvikus, kus võtsid parasjagu ütlusi söögikoha eestvedajatelt Lindalt ja Maarikalt. Viimaste sõnul on senine meediakajastus jätnud mulje, nagu oleks nende kohvik nö joomakoht, mis aga sugugi tõele ei vasta. Olukorra eskaleerumine olevat tekkinud lihtsalt halbade asjaolude kokkusattumisest. Nimelt leevendati hiljuti teadupärast koroonapiiranguid, mis võimaldab inimestel nüüd viibida ka väliterrassidel. Pätsi kohvik aga ongi hetkel ainuke arvestatava terrassiga koht Tapal – seetõttu koguneski 15. mail sinna tavapärasest suurem seltskond juba varajastel õhtutundidel.

Sõjaväepolitsei neljapäeval Pätsi kohvikus ütlusi võtmas. Foto: Andri Kiige

Kurikuulsal õhtul lahkus mitmerahvuseline seltskond Pätsist umbes kaheksa paiku õhtul, kui kohvikut hakati tasapisi sulgema. "Eesti seltskond istus väljas, jõid mitu tundi ja suhtlesid brittidega elavalt – viskasid nalja, tantsisid koos. Hakkasid siis kuhugi ära minema – võibolla Evidence'i (kohalik baar – toim.). Eesti kaitseväelane (juhtumis osalenud J. L. – toim.) küsis veel, kas võib klaasi kaasa võtta. Siit läksid ülevas meeleolus ära, taevas sinine, meri põlvini," rääkis Linda.

Pärast seltskonna lahkumist jäi kohvikusse veel ainult sõjaväepolitsei patrull, kes olid loomulikult kained. Ootamatult jooksis üks brittidest tagasi jutuga, et "meie omasid pekstakse". "Siis nad jooksid sinna – mis edasi sai, ei tea," tõdes Linda. Tema sõnul on võimalik, et seltskonnas olnud Eesti naised olid nö härga täis, kuna vägijooke olid pruukinud ka nemad. Ta ei uskunud, et sõjaväepolitsei oleks naistega ülearu robustselt käitunud. Ka olukorrast pealtnägija poolt tehtud videost on näha, kuidas naised ise olukorda lahendavate sõjaväepolitseinikele juurde jooksevad ning kuidas viimased neid eemale lükkavad.

Asjaosaliste isikud on tänu internetis ringlevatele videotele teada pea kogu Tapa linnale – muuhulgas on osad neist ise ka kommentaariumites sõna võtnud. J. L. on teadaolevalt politseisse sisse andnud kaebuse, tema abikaasa K. L. sai aga rüseluse käigus vigastusi, mis fikseeriti ka EMOs. J. L.-iga Objektiivil ühendust saada ei õnnestunud, K. L. aga keeldus käimasolevale uurimisele viidates kommentaaridest.

Üks olukorda pealt näinud ning anonüümsust palunud K. L.-i sõbranna kirjeldas olukorda Objektiivile vastuoluliselt. Ühelt poolt väitis ta, et "punaste juustega" briti sõjaväelane olevat juba Pätsis käitunud agressiivselt ja teinud K. L.-ile lähenemiskatseid, kui eestlaste seltskond seal sünnipäeva tähistas. "Käis pinda, ei uskunud, et on juba abielus," rääkis ta. Kui aga Objektiiv telefonivestluse käigus mõni minut hiljem uuris, kas tegu oli siis nö külge löömisega, eitas ta seda. "Seda ei olnud, et külge löövad."

Pätsi lähedal pargis olevat sõbranna sõnul esialgu toimunud sõnavahetus, mis kasvas üles kakluseks. Tema sõnul vaatavad osad briti sõdurid kohalikke naisi "nagu lihakäntsakaid", teised olevat jällegi sõbralikud ja viisakad.

Maarika sõnul ei vasta tõele sotsiaalmeedias leviv jutt sellest, nagu oleks brittidega pidevalt Tapas probleeme. "Kui nad on siin viis aastat olnud, siis kindlasti on midagi toimunud, aga konkreetselt ei oska öelda," tõdes ta. Tema sõnul on lisaks brittidele Tapal aastase rotatsiooniga teenimas ka prantslased ja taanlased. Nö multikultuursusest andis tunnistust fakt, et söögikoha menüüd on tõlgitud inglise, prantsuse ja vene keelde.

Sõjaväepolitseile kohvikupidajatel etteheiteid pole. "Kui poisid on väljas, siis nad patrullivad ja vaatavad, et kõik oleks korras. Meil on nendega soojad suhted. Nad olid ka tol päeval siin patrullimas ja uurimas, kuidas meil läheb," rääkis Linda.

Tema sõnul on võimalik, et olukorra provotseerisid naised ise ja J. L. astus seejärel sunnitult abikaasa kaitseks välja. Ta märkis, et probleeme tekitas ka fakt, et sõjaväepolitsei helistas omakorda Eesti politseile, kuid dispetšer ei saanud inglisekeelsest jutust aru. "Kui Eesti politseid ei ole ja sind rünnatakse mõlemalt poolt…" tõdes ta.

Maarika avaldas lootust, et üks intsident Tapa linna mainet ei riku. "Praegu õhutatakse ühe situatsiooni pealt viha. Loodame, et siseturistid ei vajuta Tapa juures gaasi, et "siin saab peksa"." Linda märkis, et nende soov on söögikohast tekitada Tapa elu keskus. "Laivmuusika, terrass. Me ei taha sellist kohta, kus lihtsalt juuakse, seetõttu sulgeme tavaliselt ka varakult," rõhutas ta.