Kuna Reformierakonna ja Eesti 200 toetus on kahe peale kokku alla 20 protsendi, nõuavad EKRE, Keskerakond ja Isamaa erakorralisi valimisi.
Isamaa esimees Urmas Reinsalu leiab, et reformierakondalsest peaminister Kristen Michal üritab valitsust remontides "vastutuse eest põgeneda" ja saatis 12. märtsi pärastlõunal parlamendierakondade juhtidele kirja, milles kutsub üles korraldama erakorralisi valimisi.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Martin Helme vastas Reinsalu üleskutsele:
"EKRE on rääkinud erakorraliste valimiste vajadusest juba alates 2023. aasta sügisest. Selleks ajaks oli selge, et riigikogus viiakse ellu poliitikat, millele puudub rahva mandaat. Just see põhjustab ühiskondlikke lõhesid ja usalduskriisi.
Vahepeal on olukord ainult halvenenud. Ajal, mil võimuerakondade toetus ehk ühiskondlik kandepind aina aheneb, nende riigikogu kohtade arv aina suureneb. Eestis pole kunagi taasiseseisvumise aja jooksul olnud võimul valitsust, mille ühiskondlik toetus oleks alla kahekümne protsendi. Tegemist on karjuva legitiimsuse kriisiga.
Legitiimsuskriisi süvendab märkimisväärselt asjaolu, et tänaseks on ligi viiendik riigikogu koosseisust muutnud oma poliitilist kuuluvust ehk läinud oma mandaadiga ellu viima mingisugust teist tegevuskava, kui see, millele taotles valijate toetust. Osutatud olukord võimendab veelgi parlamendi ja valitsuse legitiimsuspuuet.
Eesti põhiseadus kehtestab, et kõrgeima võimu kandja on rahvas, kes teostab oma võimu valimiste kaudu. Põhiseadus näeb ette ka võimaluse erakorralisteks ehk ennetähtaegseteks valimisteks. Tänane usaldus- ja legitiimsuskriis nõuab uuesti rahva poole pöördumist.
Toetan mõtet viivitamatult uuesti valijate poole pöörduda."
Keskerakonna esimees Mihhail Kõlvart leiab 12. märtsil ühismeedias, et Eesti valitsuses on valitsusremondi järel ainult üks partei, kuna Eesti 200-le on Reformierakonnale kuuletumine "elulise tähtsusega küsimus":
"Kuigi paljudele võib tunduda, et 30% toetusega võimukoalitsiooni remont oli hädavajalik, siis praeguse remondi tulemuseks on ainult 19,4% toetusega valitsus. Võimuliidu madala toetuse taga on selgelt asjaolu, et Reformierakonna juhitavad valitsused on viinud ellu sellist poliitikat, mille jaoks valimistel mandaati ei küsitud.
Täna on jäänud Reformierakonnale alles üksainus hääbuv koalitsioonipartner [Eesti 200], kes juba enne valimisi ütles välja, et nende missiooniks on eemaldada takistused Reformierakonna poliitika elluviimisel. Praegu aga on kuuletumine Reformierakonnale neile elulise tähtsusega küsimus. Seega võime täna öelda, et mitte ainult rahvas pole võimust ilma jäetud, vaid tegelikku võimu ei ole ka koalitsioonil. On ainult üks erakond, mis langetab otsuseid ilma, et oleks rahvalt selleks saanud mandaadi.
Sellises olukorras ei ole demokraatia eesmärgid tegelikult täidetud ning valitsuse remontimine asja ei paranda. Demokraatiakriisi lõpetamiseks ei ole teist teed kui erakorralised valimised. Ainult erakorralised valimised annavad võimaluse erakondadel oma mandaat tänastele oludele vastavalt uuendada ning seeläbi taastada side rahva tahte ja Eesti riigis elluviidava poliitika vahel."
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS 12. märtsil avaldatud uuringu järele toetab Isamaad 31-, EKRE-t 17,2-, Reformierakonda 16,4-, Keskerakonda 14,5-, Sotsiaaldemokraate 10,9- ja Eesti 200-t kolm protsenti küsitletutest.
Eesti 200 riigikogu fraktsioonis on täna 13- ja Reformierakonna saadikurühmas 37 liiget. Kahe partei valitsuse tegevuskava toetavad tõenäoliselt mõned riigikogu parteide saadikurühmadesse mittekuuluvad liikmed.
Toimetas Karol Kallas