Eesti Energia peakorter. Foto: energia.ee

Eesti Energia on riigiettevõte ja elekter ei ole "kaup turul", vaid elementaarne eluks vajalik abivahend! Sellega ei mängita hasartmänge ega õngitseta kasumit! Selle kättesaamatuks tegemine on kuritegu. Kui valitsus ei astu vahele, siis on ta osaline selles kuriteos, kirjutab Malle Pärn.

Jälle sain sellelt uue nimega Eesti Energialt teate, et neil on kange soov minult veel rohkem raha välja pigistada. 

Ja pealtnäha viisakas vormis kirjutatud kirjas püütakse seletada, milleks seda raha kasutatakse. Loomulikult ei ole võimalik sellele kirjale vastata, muidu ma vastaksin: LÕPETAGE RAHVA RÖÖVIMINE!

Mind ei huvita, mille peale te raiskate minult toore jõuga röövitud raha, mind huvitab see, et minu RIIK – Eesti Energia on riigiettevõte! – võimaldaks mul elada normaalsetes tingimustes 21. sajandis! Valitsus, kes ei saa hakkama nii elementaarse asjaga nagu kodanike kindlustamine elektrienergiaga, mingu näiteks tänavaid koristama! Ehk tuleb selle tööga paremini toime? 

Eesti Energia on riigiettevõte ja elekter ei ole "kaup turul", vaid elementaarne eluks vajalik abivahend! Sellega ei mängita hasartmänge ega õngitseta kasumit! Selle kättesaamatuks tegemine on kuritegu. Kui valitsus ei astu vahele, siis on ta osaline selles kuriteos.

Meil on ühiskond tagurpidi üles ehitatud: teenindaja oleks nagu isand ja maksumaksja oleks nagu tema ori, kes peab talle kõiges kuuletuma.

Miks me peame maksma käibemaksu elektri eest? Miks me peame maksma muid lisatasusid? Taastuvenergiatasu? Võrgutasu? Kuutasu? Aktsiis, isegi käibemaks, õhu orgaanilisest koostisosast rääkimata – see kõik on sulaselge ja alatu röövimine! Kõva lauba ja paadunud südamega! 

Kui meil oleks normaalne riik, kui meil kõigil oleksid normaalsed palgad, nii kahekümne tuhandelised, siis võiks selliseid omavahelisi korjandusmänge mängida, aga meil on rahvas (isand) heaolu mõttes "teenritest" kaugele maha jäetud. 

Seega, kodanikult tohib tasu nõuda ainult kasutatud elektrienergia eest! Elektriarved tuleb vabastada aktsiisist ja käibemaksust ja kaotada sealt kõik väljamõeldud sundkorjandused! 

Kas kogu see börsimäng on selleks, et elektrihinda saaks püsivalt mitmekordistada, rääkides sinna juurde ilusaid sõnu sellest, kuidas valitsus rahvast hoolib? Kes seda jama usub? 

Valitsus peab kaitsma rahvast ahnusest hulluksläinud monopolide eest! Kui poliitik seda teha ei oska või ei tahagi, siis ärgu tal olgu asja valitsusse! 

Riik peab kindlustama elektri kõikidele kodanikele ilma igasuguste mahhinatsioonideta ja sõkeldamisteta ja lisatasudeta ja õhumüümiseta – kodanikule jõukohase hinnaga, mida ta jaksab maksta sellest palgast, mille armetuse see riik ise on temale korraldanud! 

Miks ma pean jälle hakkama uurima mingit aina nõmedamat uut lepingut, mis on tehtud ilma minuga nõu pidamata – see pole LEPING, see on ühepoolne vägivald, üks riigiettevõte sõna otseses mõttes RÖÖVIB oma kodanikelt niipalju raha kui ta soovib! Öeldakse ju, et süües kasvab isu ja et aina suurenev süllekukkunud rikkus ajab rumalad inimesed peast segi. 

Ahnus ajab upakile, kõrkus käima käpakile, rumalus roiku roomama. 

Aus leping tehakse kahe poole vahel. Minult ei ole see elektrimüüja mitte midagi küsinud! Peaks olema nõutav, et leping oleks selge ja arusaadav mõlemale osapoolele, need lepingud on segased ja salakavalad. 

Minupoolne elektrileping on jätkuvalt see, et mina olen nõus maksma ainult elektri eest, mida ma olen tarvitanud, aga see kilovatt-tunni hind olgu põhjendatud, palun täpset arvestust, kui palju maksab ühe kilovatt-tunni TOOTMINE ja mööda juhtmeid-kaableid minule "kohale toimetamine". Kaablite parandamine ja muu parafernaalia peab toimuma riigiettevõtte eelarvest, kasumist või investeeringutest. 

Ja kõik muud, kaasa arvatud igasugu kuutasud, tuleb ära likvideerida. Ka käibemaks, sest elekter on inimõigus, mitte luksuskaup! Tänapäeval ei ole võimalik elada ilma elektrita!

Lihtsalt õudne on see, et paljud inimesed hakanud kirglikult tegelema mingite pseudoteemadega – kliimaneutraalsus, rohepööre, sooneutraalne abielu, hüsteeriline (sealjuures valikuline) loomakaitse, sookvoodid, mingite kujuteldavate soostereotüüpide lõhkumine, kväär(uhhuu)teadused, utoopiline muinasjuturaudtee, mis mitte kuhugi välja ei vii, aga meie raha neelab meeletult, koos meie maapinnast ammutatud ehitusmaterjaliga, millest püstitatakse tondilossid, kus kunagi midagi toimuma ei hakka.

Kliimaneutraalsus on absurdne termin, rohepööre on absurdne termin! Kaasav haridus on absurdne termin! Kujutage ette, meil on kliimaministeerium koos kliimaministriga! 

Absurdne termin tähistab absurdset ettevõtmist! Lükatonid ja müksatonid ja muud ajuvabad uimastisõltlaste murumängud tuleb ometi kord ära lõpetada!

Meil ei ole vaja mingit neutraalsust ega "pööret" kuhugipoole, ei rohelist ega roosat, meil on lihtsalt vaja hakata mõistlikult elama, ilma rumalate propagandakampaaniateta. Ilma oma majanduse ja tööstuse tapmiseta. Ilma oma elukeskkonna, inimlikkuse ja kultuuri hävitamiseta. 

Kui meil on valida elektrienergia üldise kättesaadavuse ja mingi utoopilise kliimaneutraalsuse idee vahel, siis me peame valima elektrienergia kättesaadavuse, sest see on meile kõigile eluliselt vajalik, ja elekter on kindlasti päriselt olemas! 

Inimeste normaalne elu on olulisem kui heaolust lolliks läinud rahamagnaatide pokkerimängud!

Absurdsete terminite kasutamine näitab sotsiaalset ja vaimset ebaküpsust (pehmelt väljendudes), pimedat allumist mingile düstoopilisele ideoloogilisele süsteemile. See on hea, sest nõnda tunneme ära valed, millele meid tahetakse allutada. 

Meil käib ju sõda normaalsuse ja normaalsusest kõrvalekaldumiste vahel, otse öeldes: tõe ja vale vahel, arukuse ja lolluse vahel. 

Uus normaalsus on ebanormaalsus, uus tõde on vale.

Kui mingi ebameeldiva nähtuse kohta öeldakse: "on tulnud, et jääda" – siis on tegemist väga suure julmusega, see on arutu ja hingetu okupatsioon. Ebanormaalsus on "tulnud, et jääda", et normaalsust endale allutada. 

Jällegi paistab sõnadest välja nende tegelik sisu. Kui öeldakse, et meil on nüüd uus normaalsus, siis see ise juba tähendab, et normaalsus ei ole enam normaalsus, ja sellest järeldub, et uueks normaalsuseks tahetakse upitada hoopis ebanormaalsust. 

Tervis on nüüd haigus ja haigus on tervis, seltsimehed. Hullus on normaalsus ja normaalsus on paha haigus või karistatav kuritegu. 

Roheliseks värvitud võltsliberaalid on uppunud oma virtuaalsesse düstoopiasse, nad ei näe enam üldse tegelikkust. 

Riigikogu peab kaitsma oma valijaid ahnusest hulluks läinud rahajahtijate eest! Peab kutsuma korrale ametisse seatud ministrid, kui nad on ära unustanud, et nad on rahva teenrid, mitte isandad! Eesti ei ole nende oma, nad ei ole seda ära ostnud!