Konservatiiv on nagu selgroog, mis keha püsti hoiab. Igast painutusest, ükskõik kui sügavast, on tänu selgroole alati võimalik tagasi tulla püstisesse asendisse. Kui rahva selgroog on katki murtud, siis ei saa ta enam kunagi püsti tõusta, leiab teoloog Malle Pärn.
Rahvuskonservatiivid said kohalikel valimistel palju rohkem hääli kui neli aastat tagasi. Ent ometi mitte niipalju, et neil oleks võimu meie riigihoone ülesehituses kolmekümne aastaga tehtud vigu ära parandada. Teerull jätkab oma hävitustööd. Konservatiiv saab ainult rahvast hoiatada ja üles kutsuda vastu hakkama, oma õiguste eest võitlema. Paraku, jah, tema võim ei ulatu sõnadest kaugemale. Selleks, et midagi päriselt ära muuta, on vaja rahvalt suuremat toetust.
Ent väga paljud inimesed ei tea ikka veel, mida kujutavad endast konservatiivid. Nad usuvad peavoolumeediat, kus süüdistatakse konservatiive igasugu surmapattudes, äärmuslikkuses, populismis, vihaõhutamises, rahva lõhestamises, liigses autoritaarsuses, eelmistesse sajanditesse takerdumises. mingisuguses „kremlimeelsuses" ja paljudes muudes nende endi väljamõeldud „pattudes". Lisaks heidetakse neile ette liiga otsest või valusat kõnepruuki, „retoorikat", mis justkui ei peaks sobima demokraatliku riigi poliitilisele parnassile.
See kõik on vale. Arukas inimene on sellest ammu aru saanud. Arukas inimene näeb, et räige retoorika on hoopis liberaalide poolel. Argumentideta, sildistav, vihkav ja valelik.
Konservatiivid räägivad tõtt meie ühiskonna tervisliku seisundi kohta, see tõde on valus ja karm, aga selles ei ole süüdi konservatiivid. Vastupidi, nemad püüavad tähelepanu juhtida ühiskonna valupunktidele.
Mitte konservatiiivide retoorika ei ole karm, vaid meie riigi ja rahva olukord on karm, sõbrad!
Avalik meedia keeldub avaldamast konservatiive õiges valguses näitavaid artikleid.
Püüan lühidalt ja hästi lihtsalt kokku võtta konservatiivide olemuse.
Konservatiivne on eesti keeli alalhoidlik, olemasolevat säilitav ja austav. Konservatiivne ei saa mitte kuidagi olla äärmuslik, sest äärmuslik tahab hävitada, mitte alles hoida. Konservatiiv on kaitsja, alleshoidja, mitte hävitaja või purustaja. Konservatiiv ei lõhu, vaid parandab, ei lammuta, vaid ehitab.
Tänapäeva liberaalid püüavad meid uskuma panna, et maailm on muutunud ja inimenegi peab muutuma. Aga maailm ei ole muutunud! Päike tõuseb idast ja loojub läänes. Mitte ükski partei ega mittetulundusühing maailmas ei suuda seda ära muuta!
Kevade järel tuleb suvi, sügise järel talv. Ikka veel!
Nõgese juurtest kasvavad ikka veel nõgesed, mitte ohakad. Puu kasvab ülespoole, jää sulab veeks, vihm ja lumi sajavad taevast alla maa peale, mitte vastupidi.
Seega, me võime öelda, et loodus on konservatiivne. Maailm on konservatiivne.
Meie, inimesed, oleme elavad olendid selles konservatiivses maailmas. Oleme osa sellest konservatiivsest loodusest.
Meie organism on samuti konservatiivne. Süda, maks, neerud, ajurakud – kõik toimivad praegu niisamuti nagu eelmisel sajandil. Kõnnime endiselt kahel jalal. Oleme endiselt kas mehed või naised. Isegi meie patud ja pahed on sajanditevanused, Vana Testamendi prohvetite manitsused kõlavad väga tänapäevaselt!
Me ei saa oma organismi ümber kujundada. Me ei saa ühiskonda oma tahtmist mööda ümber kujundada. Inimene ja inimühiskond on looduse osa, ja looduses kehtivad kindlad seadused, mida meie ei saa muuta. Jah, inimeste mõtlemist saab suunata ja nende hinnanguid saab mõjutada, inimesi saab sundida eelistama ilustatud valesid üpris karmile tõele. Aga see viib ühiskonna ummikusse. Kui haigust ei ravita, siis võib see lõppeda surmaga.
Konservatiiv arvestab tegelikkusega nii, nagu see on, ta ei mõtle ise välja mingeid abstraktseid olematuid mudeleid, sotsiaalseid konstruktsioone ega hullumeelseid müüte, et nende järgi siis mõttetuid (või kahjulikke) kõigile kohustuslikke seadusi vormida.
Konservatiiv lähtub oma tegutsemises tervest mõistusest, inimese loomulikust olekust, tsivilisatsiooni ja ajastute tarkusest.
Konservatiiv püüab alles hoida seda, mis on läbi aegade olnud väärtuslik, ta ei püüa seda mingi uue tobeda moevoolu või veidra isikliku soovi järgi ümber vormida. Või hoopis ära hävitada. Nii tõde kui ka väärtus on konservatiivi jaoks püsivad nähtused.
Konservatiiv arvestab ja usaldab ka neid, kes on elanud enne teda, kes on nüüdseks surnud, ent on oma tarkuse ja kogemused trükitud kujul siia maha jätnud. Ja pärimuse kujul, arenenud tsivilisatsiooni ja kultuuri kujul.
Konservatiiv austab oma eelkäijate loodud väärtussüsteemi.
Konservatiiv on nagu laevakapten, kes arvestab merel olles merega, ilmastikuga, tuulesuunaga, hoovustega, karidega, ning kasutab õige tee leidmiseks kompassi ja muid vajalikke abilisi. Sest tema eesmärk on laev tervelt sadamasse juhtida. Ta vastutab reisijate eest.
Konservatiiv ei tee mingeid arutuid eksperimente, inimkatseid. Ta võtab elu tõsiselt ja arvestab kaasinimestega.
Konservatiiv teeb vahet olulise ja ebaolulise vahel. Esmalt tuleb korda seada olulised asjad, alles siis võib hakata igasugu esteetiliste lisandite peale mõtlema. Ühiskond tuleb panna kõigepealt ise omavahel toimima, loomulikul viisil, ausus peab olema rohkem hinnatud kui alatus!
Konservatiivi jaoks on oluline rahvus ja selle loomulik elujõud. Kosmopoliit on nagu üks õnnetu juurtelt lõigatud lill vaasis, kes on eraldatud looduslikest toitainetest.
Konservatiiv püüab alles hoida inimsuse, inimlikkuse. Ta austab igat indiviidi ja kaitseb igaühe inimväärikust.
Konservatiiv arvestab terve rahvaga.
Konservatiiv vastutab oma tegude eest.
Konservatiiv hoiab elu olulise sisu alles.
Konservatiiv on nagu selgroog, mis keha püsti hoiab. Igast painutusest, ükskõik kui sügavast, on tänu selgroole alati võimalik tagasi tulla püstisesse asendisse.
Kui rahva selgroog on katki murtud, siis ei saa ta enam kunagi püsti tõusta.