LGBT kogukond ei soovi olla võrdne, vaid ülimuslik. Nende eesmärk on tavalised inimesed endale allutada, sundida kõik inimesed neid ülimuslikuks pidama, kirjutab Malle Pärn.
LGBT aktivistide kaitsjad ütlevad, et "olge ometi kristlikud ja armastage ligimest" – kas ligimese armastamine tähendab, et me peame talle valetama, et kui ta halvasti käitub, siis peaksime teda kiitma ja õhutama edasi halvasti käituma? Ja mingi hinna eest ei tohi me nende halva käitumise ohvreid kaitsta?
Kristlik ligimesearmastus kaitseb seda, kellele tehakse ülekohut, mitte seda, kes ülekohut teeb.
Mis on mõistlik kriitika ja mis on alusetu isekas halvustamine?
Kriitika tähendab analüüsi, põhjendamist, halvustamine annab põhjendamata hinnangu, lööb templi inimesele peale. Kriitik ei löö templeid, kriitik analüüsib ja põhjendab. Ja kriitika on kultuurses ühiskonnas hädavajalik nähtus.
Kedagi ei "kiusata" meil tema eriliste suguelueelistuste pärast, see on kõrvaline ja tegelikult ei huvita see kedagi, ei maksa seda avalikkuse ette tirida! Jätkem oma intiimelu magamistoa kinnise ukse taha!
Kui keegi käitub avalikkuses veidralt ja väljakutsuvalt, siis tekitab ta avalikkuses samas mõõtmes reaktsiooni, sama jõulise protesti, vastupanuliikumise, – seda ta ju tegelikult ka ootab, muidu ei esitaks väljakutset. Väljakutse on ju kutse võitlusele, rünnak? Miks ta siis kiunuma hakkab, kui avalikkus tema väljakutse vastu võtab ja rünnakule rünnakuga vastab? Ta peaks olema rõõmus? Teda märgati! Talle vastati! Et negatiivselt? Aga seda ta ju ootas, egas ometi heakskiitu ja aplausi?
Kes ühiskonnalt kiitust soovib, see püüab ühiskonnale meeldida, igati meelt mööda olla, kasulik olla, head teha, mitte võitlevat väljakutset esitada, mitte ühiskonna aluseid või väärtusi rünnata ja rüvetada.
Kui LGBT-d tegelikult sooviksid olla ühiskonnale vastuvõetavad, sallitud, isegi armastatud, siis käituksid nad teistmoodi. Nad püüaksid näidata ennast heast, meeldivast küljest, mitte aina vihaselt nõudmisi esitada ja aina sõimata neid, kellele nende ihad ja soovid vastuvõetavad ei ole. Nad püüaksid tõestada, et kõiges muus peale intiimelu on nad justnagu kõik, tavalised toredad ja sõbralikud inimesed, nad ei eristaks ennast veidratesse eriliikidesse ega esitaks ühiskonnale väljakutseid võitlusele.
Niisiis, peamine põhjus, miks LGBT aktivism on enamikule vastuvõetamatu, on see, et LGBT kogukond ei soovi olla võrdne, vaid ülimuslik. Nende eesmärk on tavalised inimesed endale allutada, sundida kõik inimesed neid ülimuslikuks pidama.
Ma ei tea, kas meil on võimalik seda konflikti kuidagi lahendada, kas meil on võimalik tagasi minna nii-öelda null-seisu ja uuesti alustada ühiskonna lepitamist nende "mitmekesisustega". Kahju on juba tehtud ja see on nii sügavale juurdunud, gei-ideoloogia on ajanud siirded meie ühiskonna kõikidesse elunditesse. Koolides ja meditsiiniasutustes tahetakse korraldada koolitusi, kuidas õpetajad ja meditsiinitöötajad peaksid suhtuma LGBT inimestesse? Miks nad nii erilised on?
Need koolitused ei lähtu ju tunnustatud teadustest (pedagoogikast, meditsiinist), vaid LGBT ideoloogiast, millel ei ole mingit teaduslikku alust, mis on selge (ja üsna lapsik) eneseõigustuslik väljamõeldud dogmade kogumik.
Eestlane ei kuuluta kõigile avalikult oma intiimelu saladusi. Ei nõua avalikku tunnustust oma intiimelu saladustele. Ammugi mitte riiklikku seadust selle tunnustamiseks!
Inimeste käitumise järgi saab otsustada nende sisu ja eesmärkide eetilisuse ja aususe üle. See, kes tahab ühiskonnale pakkuda midagi head ja kasulikku, ei tarvitse ju kunagi rahvale valetada? Valede varjus surutakse ühiskonnale peale alati ebameeldivaid ja kahjulikke asju ja nähtusi.
Terminid ja sümbolid, mida valetajad oma ideoloogias kasutavad, mis on alati absurdsed ning prohvetlikult tähenduslikud, paljastavad mõistlike inimeste pilgule nende valetavate propagandistide tegeliku näo ja olemuse.
Vikerkaar on imeilus loodusnähtus, millel ei ole midagi tegemist inimeste intiimeluga!
On äärmine häbematus võtta teistelt ära vikerkaar ja kuulutada see oma intiimelu sümboliks! Just seda tuleks seadusega kaitsta selliste kaaperdajate eest, nagu ausaid laevu tuleb kaitsta piraatide eest.
Vikerkaarel on seitse imekaunist üksteisesse harmooniliselt sulanduvat värvi, seda ei ole võimalik eri värvi riideribadest kokku õmmelda! Mitte kellelgi ei ole õigust seda oma sümboliks võtta!
Pealegi on nad ju vikerkaare lõhki ajanud? LGBTIQ+jne, soovariante on juba üle saja? Kust nad kõik need värvitoonid võtavad?
Samuti ei saa ühe "geikoori" nimetus kohe kuidagi olla Vikerlased – mis on neil ühist meie iidsete vikerlastega või meil kunagi tegutsenud rahvakunstiansamblitega? Miks ei võiks nad end lihtsalt ja ausalt Geikooriks nimetada? Või Kväärikoor, Kvääria? On ju ometi palju paremaid nimetusi? Urania?
Ent lihtsus ja ausus ju nende kultuuriruumisse ei kuulu. Ikka kõverus ja vale, kavalus ja agressiivsus, ülbus ja isekus.
Kui mingi agressiivne grupp tuleb välja mingi suure rumalusega, siis mõistlikud inimesed peavad neile vastu hakkama ja oma kultuuri nende eest kaitsma! Miks me laseme endalt ära röövida taevaliku vikerkaare?
Riigikogus tuleks teha seaduseelnõu vikerkaare ja vikerlaste kaitseks! Mis siis, kui pedofiilid või mõrvarid võtavad oma sümboliks päikese, kas me ka siis oleme nõus ja aplodeerime? Ja loobume ise päikesest?
Vikerkaarelipp tuleb ümber nimetada! Leidku sellele uus parem nimi, kui nad oskavad! Jätku vikerkaar ja vikerlased rahule!
Kuuest erinevat värvi kangaribast kokkuõmmeldud lipp on triibik või sekskoloor, mitte vikerkaarelipp!
Vikerkaar on lootuse ja rahu, mitte sõja sümbol, aga see sekskoloor on sõja sümbol. Selle all peetakse kultuurisõda ühiskonna ja kristlike väärtuste vastu.
Vikerkaarel ei ole midagi tegemist inimeste sugueluga! Ka ei ole mingitel värvidel seost suguelu erinevate vormidega.
Sekskoloorirahvas, triibikud, kväärid, mitte vikerkaarerahvas. Kväärilipp, mitte vikerkaarelipp.
Nõuame kvääridelt ausate sümbolite kasutamist! See on hea, et LGBT on juba selle "kvääri" omaks võtnud, see on esimene aus samm, sellel teel tuleks edasi liikuda.
Keegi ei tohi omavoliliselt võtta enda kohta kasutusele mingi loodusnähtuse nimetust, tervelt rahvalt ju ei ole küsitud, kas me oleme nõus neile vikerkaart loovutama? Tehkem rahvahääletus?
Hiljutine kahe aktivisti lapsik käitumine Tartu Raekoja platsil näitas veelkord kväärisõja taset. "Tantsiv neiu tuli teiste juurde ja ohkas õnnelikult ,,ära tegime!""
Jah, tegite ära, näitasite avalikult oma kultuuritust ja isekust. Sõnadeta, sest sõnu teil ilmselt ei ole. Tunduvalt viisakam oleks olnud lihtsalt lehvitada sekskoloori ja keksida ilma tümpsuta. See ei oleks otseselt kõnelejaid ja kuulajaid seganud. Ilma lärmitekitamiseta oleks see vaid olnud lisaillustratsiooniks kõnedele ja näitusele.
Või karikatuuriks.