Kui soovite osaleda avalikus mõttevahetuses ning samas peate endast lugu, siis ärge end sellistes peavoolumeedia väljaannetes, mis labasuste pealt raha teenivad, häbistada laske. Lõpetage oma artiklite avaldamine liputajate juures ning saatke oma mõtted niisugustele väljaannetele, mis teie väärikust respekteerivad, kirjutab Objektiivi peatoimetaja Veiko Vihuri.
Oletame, et teil on hea sõber või tuttav, kes on igati intelligentne ja empaatiline inimene ning kellega on huvitav aega veeta, kuid kellel on üks viga – ta on nimelt liputaja. Aeg-ajalt tunneb ta vastupandamatut ja edasilükkamatut vajadust "välgutada" oma intiimset kehapiirkonda.
Teile meeldiks koos temaga väikest veini libistades arutleda poliitika, kultuuri, teaduse ja filosoofia teemadel ja parandada üheskoos maailma, kuid häda on selles, et te ei tea kunagi, millal ta suvatseb oma mantli hõlmad publiku ees lahti lüüa. Seetõttu ei ole mõistlik koos temaga avalikus kohas viibida, sest te võite ootamatult äärmiselt piinlikkusse intsidenti sattuda.
Peavoolumeediaga on umbes sama lugu. Mõni väljaanne toob uhkusega ära oma (kaugema eelkäija) asutamisaasta, mis jääb 19. sajandisse – see peab lisama ajalehele autoriteeti ja usaldusväärsust. Mõni teine meediaväljaanne kuulutab end lihtsalt kõige loetavamaks ja rahva poolt armastatumaks. Artikli avaldamine taolises tuntud ja üleriigilise levikuga väljaandes oleks kahtlemata prestiižikas või vähemalt võib eeldada, et seal ilmunud kirjutist loevad paljud inimesed.
Olete intellektuaal, arvamusliider, riigimees, tippjuht, oma valdkonna spetsialist, ja soovite ühiskondlikus diskussioonis sõna sekka öelda. Te panete oma mõtted kirja ja saadate teele. Varsti võtabki arvamustoimetaja teiega ühendust ja annab teada, et teie lugu ilmub. Võite rahul olla – teie mõttetöö tulemus jõuab tuhandete lugejateni ja loodetavasti aitab ühiskonnas midagi paremaks muuta.
Ent kui te veebis soliidse väljaande esilehe avate, et oma loole pilku heita, "välgutab" kõmurubriik teie loo kõrval, all või kohal seltskonnatähekeste rindu, kannikaid ja muid intiimsemat laadi kehaosasid või näiteks jagab patroneerival toonil "hüva" nõu anaalseks seksuaalvahekorraks, millest peaksite kohe kindlasti osa saama, kui te pole eelarvamuste tõttu seda varem proovinud.
Seda kõike võib muidugi ignoreerida ja sundida end sellisest "seltskonnast" üle olema, aga kui te järele mõtlete – kas te jätkaksite oma liputajast sõbra seltskonna nautimist pärast seda, kui ta on teie juuresolekul soliidsel teaduskonverentsil, tipptunniaegses ühistranspordis või populaarses söögikohas väikestviisi "välgutanud"?
Miks üldse peaks leppima sellega, et meie avalikus ruumis dikteerivad kõige madalamad tungid või klikimeedia küünilised kaalutlused n-ö normaalsuse, millele allutatakse kogu ühiskond? Erisuguste vajaduste ja huvidega inimestele on tõenäoliselt olemas vastavad platvormid – miks peaks avalik aruteluväli omandama räigelt kollaka varjundi ning igati head ja õiged mõtted hõigatama maha nilbuste ja roppuste saatel?
Siin aitab vaid üks nõu. Kui soovite osaleda avalikus mõttevahetuses ning samas peate endast lugu, siis ärge end sellistes peavoolumeedia väljaannetes, mis labasuste pealt raha teenivad, häbistada laske. Lõpetage oma artiklite avaldamine liputajate juures ning saatke oma mõtted niisugustele väljaannetele, mis teie väärikust respekteerivad.
Päisefoto: Bigstockphoto.com