Mida veel hullemat suudaks Eestis korda saata Putini viies kolonn võrreldes sellega, mida Reformierakonna ja sotside toetajad-valijad on juba teinud, küsib kolumnist Veiko Vihuri.
Viimasel ajal on taas aktualiseerunud küsimus, kas Eestis elavatel Venemaa ja Valgevene kodanikel peaks olema valimisõigus Eesti kohalikel valimistel. Põhjus on selles, et Venemaa jätkab juba mitmendat aastat agressiooni Ukraina vastu ning Valgevene on Venemaa liitlane-vasall.
Minu seisukoht mittekodanike valimisõiguse küsimuses on alates 1990. aastatest olnud muutumatu – Eestis peaks valimisõigus olema vaid Eesti Vabariigi kodanikel, mitte välisriikide kodanikel. Kaasa arvatud teised Euroopa Liidu liikmesriigid. Kodakondsuse üks peamisi privileege on osalemine oma riigi valitsemises valimiste kaudu. Miks peaks seda õigust ja privileegi laiendama võõrriikide kodanikele?
Kui aga küsida nõndanimetatud viienda kolonni kohta, kes öeldavasti ajavad Putini ja Kremli asja, siis kuidas peaks nimetama neid Eesti kodanikke, kes hääletavad, toetavad ja upitavad poliitilisi jõudusid, mis täiesti avalikult lammutavad Eesti riiki? Kuuendaks kolonniks, revolutsioonilise avangardi „sisereserviks"?
Midagi on fundamentaalselt valesti märkimisväärse osa Eesti valijatega, kellest äsjase Norstati uuringu kohaselt ligi 20 protsenti toetab Reformierakonda ja 14 protsenti sotse. Toetab kõigele vaatamata, nähes, mida need erakonnad juba mitmeid aastaid riigitüüri juures olles korda saadavad. Ma ei räägi lihtsalt rumala, lühinägeliku poliitika toetamisest, vaid teadlikust püüdlusest muuta Eesti riik pöördumatult teistsuguseks, kui ta on olnud – avada kõik uksed immigratsioonile idast ja läänest, hävitada majandus sõgeda maksupoliitikaga, kurnata elanikkond välja pööraste hinnatõusudega, muuhulgas energiasektoris, ehitada läbi Eesti üüratult kallis, aga samas mõttetu raudtee, anda meie maa ja meri võõrastele kasusaamiseks, rüvetada abielu, loobuda Euroopa Liidu kasuks iseseisvusest jne.
Mida võrreldavat suudaks korda saata Putini viies kolonn Eestis? Kardan, et mitte midagi kõneväärset. Isegi nõue tõsta vene keel teiseks riigikeeleks on „valgete jõudude" (tegelikult punaste) poolt juba ammu de facto ellu viidud. Sellist hävingut ei külvanud ka nõukogude võim (kui sõja-aastad välja arvata) – ning sellest hoolimata või siis tänu sellele (?) on Reformierakond ja sotsid erakondade toetuse edetabelis teisel ja kolmandal kohal.
Need kõrged toetusprotsendid näitavad, et suur osa meie kaasmaalastest, kel emakeeleks eesti keel, soovibki Eesti kui iseseisva rahvusriigi hävimist. Siin ei ole enam tegemist valijate rumaluse või kergemeelsuse, vaid täiesti teadliku rahvusriigi-vastasusega. Eesti-vastasusega.
Ja siis puhutakse pasunat Venemaa ja Valgevene kodanike hääleõiguse (kohalikel valimistel) äravõtmise teemal… Masendavalt paljud Eesti passiga kaasmaalased toetavad omaenda riiki lammutavaid jõude, aga nende valimisõigust ei saa paraku keegi puutuda.