Kui anda sõnale "vabadus" ühemõtteline ja mõistlik tähendus, on selge, et vaba ühiskonna ideaali eest seisavad tänapäeval vaid konservatiividest patrioodid ning seda suruvad maha end valelikult "liberaalideks" ja "demokraatideks" kutsuvad globalistide asehaldurid. Vaba ühiskonna ideaali hindav valija peab seda endale teadvustama, nendib Objektiivi peatoimetaja Markus Järvi.
Vaatame hetkeks veelkord faktidele näkku. Kumb leer armastab tegelikult kodanikuvabaduse ideaali ning on valmis selle järgi poliitikat seadma ja kumb osapool on valmis kehtestama autoritaarset režiimi – kas liberaaldemokraatia sildi taha varjuvad globalistid või rahvuskonservatiividest patrioodid?
Me kõik mäletame, kuidas liberaalset demokraatiat edendav koalitsioon reformi- ja keskerakonna näol viisid veel aasta tagasi ellu pretsedenditut kodanikuõiguste mahasurumist vaktsiinisunni ja otseselt valelikult digitaalse "nakkusohutustõendi" seadmisega elementaarsete kodanikuõiguste tingimuseks.
"Oleme tõsises tervisekriisis seetõttu, et 30 protsenti inimestest ei ole vaktsineeritud," süüdistas tervise- ja tööminister Tanel Kiik kõiki neid, kes ei allunud valitsuse vaktsiiniterrorile. Mittevaktsineeritud inimesi tuleks tervishoiuasutustes teenindada teises järjekorras, sekundeeris talle reformierakonna "riigieetik" Margit Sutrop.
Ausatele ja rahumeelsetele kodanikele, kes oma põhiseaduslike õiguste kaitseks meelt avaldasid, saadeti valitsuse tellimusel kallale politsei kiirreageerijad koerte ja automaatidega.
Tegu on enneolematu rikkumisega.
Saage palun aru, head inimesed, kui teie õigused on tõeliselt loomupärased õigused, siis ei saa neid mitte keegi teilt ära võtta. Ei valitsus, ei kirik, ei tööandja – mitte ükski instants. Mitte ühegi korralduse, mitte ühegi ukaasiga.
Riigi ülesandeks on tunnistada juba olemasolevaid õigusi, mitte neid oma äranägemise järgi lubada. Kui kodanikuõigusi hakatakse piirama valitsuse meelevaldsetel, ilmselgelt ebapiisavatel või suisa valelikel tingimustel, tähendab see teoreetiliselt seda, et neid õigusi pole kunagi olemas olnudki.
Tõsiasi, et Eesti Vabariigi "liberaalidest" koosnev valitsus inimeste fundamentaalseid kodanikuõigusi maha surus, on põhiseaduslik skandaal, mille fundamentalset filosoofilist ja riigiõiguslikku mõõdet pole poliitilisel ja õiguslikul tasandil siiani piisavalt radikaalselt osundatud.
See skandaal peab väljenduma eelkõige valimiskastide juures. Panen teile südamele, et mitte ükski tõelisi kodanikuvabadusi hindav valija ei tohi nendel valimistel toetada reformierakonda ja keskerakonda, kelle valitsuse all teostati taasiseseisvuse perioodi kõige ulatuslikum kodanikuõiguste rikkumine.
Kui te mõtlete, et sotsialistid ja E200 on selles vallas eri puust, siis mõelge uuesti.
Kui palju tuli sealtpoolt kriitikat valitsuse koroonaterrorile, olukorras kus sotsialistid olid opositsioonis ja E200 üldse riigikogu väline poliitiline jõud? Null. Kas need jõud viskusid vabaduse, tolerantsuse ja liberaalse ühiskonna kaitsele, mille suurteks eeskõnelejateks nad ennast peavad? Vastus: ei. Nende panus kodanikeõiguste kaitsmisel? Ümmargune null.
Lisaks sellele on sotialistid ja E200 LUBANUD oma valimisprogrammis – koos reformiga, loomulikult – laiendada "vihakõne" mõistet, mille toel hakatakse Euroopa Liidu nõudel kriminaalkorras karistama mitte niivõrd maikas räuskavaid matse, vaid teisitimõtlejaid ja süsteemikriitikuid, nagu nt Objektiivi ja selle autoreid ning rahvuskonservatiivseid poliitikuid.
Nii. Ja mida tegid valitsuse koroonadiktatuuri ajal patrioodid ja konservatiivid, keda võltsliberaalne meelsusmeedia on süüdistanud kord autoritaarse ühiskonna ihaluses, kord tembeldanud kodanikuõiguste allasurujateks, kord demokraatia vaenlasteks?
Vaatame nüüd nendele faktidele näkku.
Ma ei hakka teile selle lühida kommentaari jooksul rääkima sellest, et konservatiivide näol oleks tegu üpris omalaadsete "demokraatia vaenlastega" – me oleme nimelt kümme aastat toetanud, pooldanud ja edendanud rahvahääletus- ja rahvaalgatusõiguse kehtestamist, millele suured "demokraadid" reformist, sotsialistidest ja Isamaast on kümne küünega vastu seisnud.
Tuleme aga kodanikuõiguste juurde. Meie SAPTKs korraldasime 23. oktoobril aastal 2021 senise Eesti taasiseseisvuse aja kõige jõulisema meeleavalduse faktilise sundvaktsineerimise vastu ja kodanikuvabaduste kaitseks.
Meid tühistati, naeruvääristati, laimati. Võltsliberaalsel meelsusmeedial polnud isegi mitte niipalju ausust, et minna meeleavalduse kodulehele ja tsiteerida meeleavalduse kolme nõudmist: faktiline sundvaktsineerimine, vaktsiinipassidega ühiskonna lõhestamine ja laste covidi-vastane süstimine peab lõppema.
Selle asemel pilluti meie suunal parimas nõukogude vaimus süüdistusi arstide ründamisest kuni ühiskonna lõhestamiseni, kui tuua välja mõned soliidsematest.
Sealt edasi seisime tuima järjekindlusega neljapäeva hommikuti pikettidel Stenbocki maja ees, et öelda välja elementaarne tõde: meie ei ole nõus oma põhiseaduslike vabaduste loovutamisega.
Lisaks sellele kümned, kui mitte sajad video- ja raadiosaated, artiklid, uudised.
Kõike seda tuleb enne valimisi meenutada.
Kui anda sõnale "vabadus" mingigi ühemõtteline ja mõistlik tähendus, on eelnevast selge, et vaba ühiskonna ideaali eest seisavad tänapäeval vaid konservatiividest patrioodid EKREst ning seda suruvad maha end valelikult "liberaalideks" ja "demokraatideks" kutsuvad globalistid ja nende asehaldurid reformi, E200, sotsialistide ja keskerakonna näol.
Tõelist vabadust hindavad valijad peavad valimiskasti juures tegema sellest oma järeldused.