Matteo Salvini võimuhaaramise kava ei läinud Itaalias läbi ja ta kaotas koha valitsuses. Opositsioonis olles on ta jätkuvalt sama populaarne kui varem. Itaalia sisepoliitika spetsialist Daniele Alberazzi selgitab, miks ei tasu Salvinit maha kanda.
Hetkel kukub Itaalia endisele siseministrile Matteo Salvinile kaela üks halb uudis teise järel. Ajad on tema jaoks muutunud märksa kurjemaks peale seda, kui ta tekitas valitsuskriisi, üritades esile kutsuda uusi valimisi, vahendab The Conversation.
Salvinile sai kiiresti selgeks, et Itaalia president Sergio Mattarella tahab valimisi iga hinnaga vältida. Selle asemel ärgitas president omavahel läbi rääkima üpris vastandlikke poliitilisi jõude – Viie tähe liikumist, Demokraatlikku parteid ja pisikest demokraatlik-sotsialistlikku Vaba ja Võrdne (Liberi e Uguali, LeU) parteid. Vaatamata sügavatele erimeelsustele läksid kolme partei valitsuse moodustamise kõnelused libedalt ja uus võim sai Itaalia Parlamendi mõlema koja heakskiidu.
Demokraatlik partei leppis, et peaministriks jäi edasi Giuseppe Conte. See on nii tema kui Viie Tähe Liikumise jaoks suur võit, kuid sellega käisid kaasas suured järelandmised. Demokraadid said enda kätte mitmed olulised ministeeriumid, sealhulgas majandusministri ametikoha. Seega vastutab majanduse eest Itaalias täna padueuromeelne poliitiline jõud.
Viie Tähe Liikumine ja Demokraatlik partei on seni üles näidanud Itaalia poliitikas pea et seninägematut üksmeelt ja kompromissivalmidust. Kindlasti on neid ees ootamas tõsised vaidlused, kuid suuremas osas teemades peaksid kaks suuremat valitsusparteid leidma üksmeele. Mõlemi valijaskond pooldab näiteks investeeringuid rohemajandusse, heaoluriiki, rangemaid töötajate õigusi kaitsvaid seaduseid, suuremaid investeeringuid Lõuna-Itaaliasse, haridusse ja nii edasi.
Ajalehtede pealkirjad kuulutavad täna, et "Salvini aeg on läbi". Kuna tal pole enam siseministri ametikohta, ei saa ta teha pidevat immigratsiooni piiramist ja seaduse ning korra taastamist lubavat valimiskampaaniat. Ja nii edasi.
Samas need, kes natukenegi kauem on Itaalia poliitkat jälginud, ei kipu nii kiireid järeldusi tegema.
Selles pole mingit kahtlust, et Salvini hindas oma võimalusi üle ja hetkel on tema kuvand saanud kannatada ning ta peab vaeva nägema, et esitleda enda võimu kaotamist mingi võiduna. Tema eduka "Kapteni" (nagu tema sotsiaalmeedia meeskond teda nimetab eristamiseks endisest end "Bossiks" kutsunud Liiga juhist) imago parandamine võtab aega. See võib osutada ka Salvini jaoks murekohaks, kuna ta on muutnud Liiga suuresti sõltuvaks enda isikust ja oma edukusest.
Teisalt on Salvinil varrukas hulk kaarte. Nendeks on teda toetava Liiga organisatsiooni tugevus ja Itaaliat lähitulevikus ees ootavad lahendamist vajavad probleemid, mille peale annab päris palju kõva häält teha.
Näiteks on Viie Tähe Liikumine väga populaarne Lõuna-Itaalias, mille tõttu uus valitsus ei hakka ilmselt tegelema regioonide suurema autonoomia küsimusega. See omakorda on populaarne teema riigi põhjaosas.
Põhjaregioonides, kus Liiga on alati populaarne olnud, nõutakse üha kõvemal häälel, et sealt kogutud maksude eest parandataks kohalikke avalikke teenuseid. Teisalt kui regioonide suurema autonoomia kava läbi läheks, satuksid senisest märksa nadimasse olukorda vaesed lõunaregioonid ja nende avalikud teenused.
Viidatud asjaolude tõttu võib Liiga jaoks valitsusse mitte kuulumine olla isegi mugav, sest autonoomialubaduste täitmine oleks olnud koos Viie Tähega üpris keeruline. Liiga ja Viie Tähe vahel oleks selles küsimuses kiriku keset küla ehitamine olnud pea võimatu ja võimalik kompromiss oleks osutunud pigem läbikukkumiseks.
Sama võib ka väita 2019.–2020. aasta riigieelarvete kohta, mille koostamises Salvini ei osale. Liiga maksude vähendamise ja Viie Tähe suurema sotsiaalabi lubaduste lepitamine oleks tähendanud maksude vähendamist liiga pisikeses mahus või liiga väheste inimeste jaoks.
Täna ei pea Liiga enam selliseid kompromisse tegema, ega ka arvestama eelarveküsimustes Euroopa Komisjoniga.
Jätkuvalt on päevakorral immigratsiooniküsimus, mis on Liigal õnnestunud taandada palju kitsama, kuid seda rohkem sümboolselt laetud, üle Vahemere kulgeva Aafrika immigratsiooni teemaks.
Salvini Itaalia sadamate sulgemisele immigratsiooni ees on valijate hulgas suur toetus, kelle seas on huvitaval kombel ka päris palju Viie Tähe toetajaid. Pole kahtlustki, et uus valitsus saab olema selles küsimses Liiga püsivate rünnakute all.
Salvini sõnum on selge ja tema "omad" on mitmed olulised teemad, nagu maksuküsimused, regionalism, immigratsioon ja seadus(ed) ning kord. Tema taga on ka tugev partei ja efektiivne meediakampaania.
Salvini pole küll asendamatu ja tema võitja-aura on saanud korraliku paugu. Kõik, kes tahavad tema poliitikukarjäärile järelhüüdeid kirjutama hakata, peaksid vaatama, mis põhjustel on Liiga üle aastate Itaalia poliitikas olnud nii populaarne. Milline on tema toetus valijate seas ja kui edukaid kampaaniaid oskab Liiga korraldada. Sellistes tingimustes pole lootustki, et Salvini Itaalia poliitiliselt "pildilt" niipea ära kaoks.
Itaalia uut vasakkoalitsiooni tabas käesoleval nädalal ka märkimisväärne tagasilöök, kui seni Demokraatide ridadesse kuulunud endine peaminister Matteo Renzi astus parteist välja ja teatas uue poliitilise liikumise asutamisest.
Tõlkis Karol Kallas