Kreeka poliitik ja ajakirjanik Konstantinos Bogdanos selgitab Brussels Signalis, kuidas Türgi poolt Kreeka ja Küprose kallal toime pandud jubedustega võrreldes on Eesti ning Euroopa Liidu kõva mehe mängimine Venemaaga moraalivaba silmakirjalikkus.
Eesti, säästa palun meid draamast. Kolm Venemaa MiG-31 libisesid 19. septembril 12 minuti jooksul üle teie Soome lahe õhuruumist ja Eesti valitsus läks berserkiks ära kätte. Välisminister Margus Tsahkna kutsus välja diplomaadid ja peaminister Kristen Michal kisendas X-is "provokatsioon". Õhku tõusid NATO hävitajad ja Ursula hakkas ajama kõva mehe juttu. Venemaa on rikkunud Eesti õhupiiri käesoleval aastal neli korda – lihtsalt kohutav!
Samal ajal peab Kreeka ära kannatama tuhanded merepiiri rikkumised. Euroopa Liidu juhid teevad Venemaa fantoomi peale kohutavat kisa, kuid koos Ankara nouveau sultaniga, kes on tegelik anastaja, tõstavad klaasi ja pistavad põske paremaid praade. Sellised kahetised hindamisreeglid pole ainult naeruväärsed. Need ajavad marru.
Eesti, kui te ei tea, siis Türgi rikkumised on lõputud. Lihtsalt, et te saaksite pisutki aimu, millest me räägime, siis 2022. aastal luges Hellenistliku Kaitse Peastaap kokku 11 000 piiririkkumist. Ühel päeval toimus 78 rikkumist ja kaheksa lennukite kokkupõrget. 2019. aastal jõudis vahejuhtumite hulk 30 aasta suurima arvuni. 2024. aastal sihtisid Kreetat sajad Türgi mehitamata õhusõidukid ja patrull-lennukid. Täisrelvis Türgi F-16-ned tungisid Rhodose taevasse ainult mõned päevad tagasi.
Need vahejuhtumid ei ole lõbusõidud, muuhulgas. Sellised asjad tapavad. 2006. aastal põrkas Kreeka F-16 kokku Türgi omaga, mille käigus hukkus kapten Thanos Iliakis. 2018. aastal kukkus Skyrose lähistel alla Mirage 2000-5, mis nõudis Georgios Baltadorose elu. 2023. aastal kukkus alla F4, mis võttis elu Efstathios Tsitlakidiselt ja Marios Touroutsikaselt. Alates 2000. aastast on hukkunud 23 Kreeka pilooti. Eesti, teie lahingus surma saanud pilootide arv läbi ajaloo on null.
Türgi rünnakute tõrjumise hind on samuti taevakõrgune. Iga lennuki õhkutõusmine maksab Hellenistlike Õhujõudude (HAF) andmetel 50 000 kuni 100 000 eurot. 2022. aastal läks see Kreekale maksma vahemikus 550 miljonist kuni 1,1 miljardi euroni. Viimase kümnendi jooksul on Kreeka majandus sedasi kaotanud viis kuni kümme miljardit eurot. Sellised on kulud ja summad, mida tuleb maksta, kui kedagi ähvardab igapäevaselt päris oht.
Loomulikult on Kreeka peaminister Kyriákos Mitsotákis Brüsseli poolt Venemaa vastaliseks välja koolitatud ja võib Ursula järel tema sõjakisa papagoi moel järele korrutada, kuid kreeklased naeratavad selle peale kibedalt. Sest nemad teavad, et kui Euroopa eirab Kreeka taevast ja teeb oletuslikust Venemaa ohust ei tea millise deemoni, kasutab Türgi ära Kreeka haprust ja jõustab uus-osmanlikku revisionistlikku tegevuskava.
Vaadake, Eesti, kreeklased hindaksid seda väga kui teie ja Brüssel saaksite aru, näiteks, et ajal kui teie mõtted uitavad kujuteldava Venemaa sissetungi radadel, siis päris sissetung Euroopa Liidu territooriumile leiab tegelikult aset siinpool Euroopat. Türgi hõivas sissetungiga 37 protsenti ühe Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumist. ÜRO otsusega on see sissetung kuulutatud ebaseaduslikuks, kuid Recep Tayyip Erdoğani Küprose "rahuoperatsioon" jätkub. Hiljuti suurendas Türgi Küprosel asuvaid vägesid kaks korda.
Kas see huvitab kedagi? Ei. Brüssel pomiseb diplomaatilisi klišeesid ja sõlmib Ankaraga ühe lepingu teise järel. Erdoğan on Euroopa Liidu pealinnas oodatud külaline ja lisaks kutsutakse Türgit osalema Liidu kaitsemehhanismides. Euroopa Liidu silmakirjalikkus on kurb. Neli Eesti õhupiiri rikkumist panevad Leyeni X-is nõudma Moskva vastu suunatud "tegutsemist". Aga mida ta arvab tuhandete Türgi rikkumiste kohta? Osutatud küsimus oli loomulikult taas retooriline.
Lõpetuseks üks asi veel, Eesti. Teie territoriaalveed ulatuvad 12 meremiili kaugusele rannajoonest, mis on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni (UNCLOS) järele iga riigi õigus. Kreeka merepiiri kaugus on piiratud kuuega. Kas te teate miks? Sest Türgi parlament otsustas, et kui Kreeka peaks laiendama merepiiri 12 miilini, siis tähendab see sõda. Kreeka inimesed pole kunagi märganud, et see ajaks Eestis kellegi kurjaks.
Seega jah, Euroopa Liidu jaoks võib tunduda, et Läänemere, Poola elik Rumeenia kohal lendava mõne mehitamata lennumasina ja lennuki peale kõva mehe mängimine on hirmus äge, kuid kui tegemist on tõelise Egeuse põrguga, jagub sellele osavõtlikust kui üldse, siis väga vähe.
Eesti ja kallid Euroopa Liidu sõbrad, kas te seisate meie kõrval kui me otsustame rakendada oma õiguseid ja lõpetada verine sõda Türgiga? Kas te saadate oma eriväeosad kaitsma Egeuse mere saartel elavaid vanureid, lapsi ja naisi? Kas te olete valmis koos meie sõduritega hoidma rinnet Traakias? Ei, me ei arvagi nii. Seega, palun, jätke ometi vingumine järele.
Tõlkis Karol Kallas