Donald Trumpil pole lõpuks muud valikut kui anda suuremale osale Iraani nõudmistele järele ja tunnistada kaotust, leiab geopoliitilise realismi eestkõnelejana tuntud professor John Mearsheimer Glenn Diesenile antud intervjuus.
Norra politoloog Glenn Diesen tegi intervjuu professor Mearsheimeriga 27. märtsil. Toimetatud üleskirjutust saab lugeda siit.
Mearsheimer oskas Venemaa ja "kollektiivse lääne" vastasseisu arengud ära arvata vähem kui kuu aega peale Ukraina sõja algust, mille eest kuulutati ta Ukrainas rahvavaenlaseks. Iraani ja Ühendriikide sõja teemal, mille tõttu on paljude toetajate ja asjatundjate arvamused president Donald Trumpi osas teinud kannapöörde, arvab ta järgmist:
"Ma arvan, et täna on võtmetähtsusega tema Iraani sõda. Kõik, mida ma oskan öelda, on tõdemus, et see on tõeliselt märkimisväärne, kuidas ta lubas enesel sellesse lõksu langeda. See (Iraani sõda) on palju hullem kui Afganistan, palju hullem kui Iraak. Kui mõelda Iraagi sõjale 2003. aastal, vähemalt selle algastmetel, siis George W. Nush võis maanduda lennukikandjal ja kuulutada "missiooni lõetatuks" (mission accomplished), mis on üks viis öelda: "Meie võitsime." Trumpil pole võimalik midagi sellist teha. Sõja algusest alates on selge, et see on lootusetu ettevõtmine.
Kuid veelgi tähtsam on asjaolu, et Iraani sõda võib põhjustada tohutu ulatusega äärmiselt tõsiseid kahjusid. Hetkel räägitakse peamiselt maailmamajanduse kahjudest, kuid see ei puuduta ainult maailmamajandust. Trump läks sõtta, mida ta ei suuda võita ja võib esitada hulgaliselt väiteid, et sellel on maailma jaoks tõenäoliselt katastroofilised tagajärjed – mitte ainult talle ja tema presidendiajale.
Seega, kui mõtlema hakata, on tegemist tõeliselt tähelepanuväärsete arengutega, kuhu ta on jõudnud suhteliselt lühikese ajaga. Trump pandi ametisse 2025. aasta 20. jaanuaril ja sõda Iraaniga algas tänavu 28. veebruaril. Trumpi ametiaja algus paistis välja, nagu tal oleks olemas võidustrateegia, kuid 13 kuud hiljem hüppas ta mülkasse, millest pole võimalik välja ei rabeleda. Tõeliselt imekspandav."
Hiljem nentis Mearsheimer intervjuus:
"Tõde on selline, et tal [Trumpil] tuleb iraanlastele teha suuri järeleandmisi ja selge on seegi, et niisuguste ulatuslike järeleandmiste tegemine näitab selgelt, et iraanlased võitsid selle sõja. Kui ta tahab selle sõja ära lõpetada, tähendab see Ameerika Ühendriikidele alandavat kaotust. Nagu me mõlemad [Mearsheimer ja Diesen] oleme rääkinud, siis valik on ainult selline, et võimalik on ronida küll mööda eskalatsiooniredelit ülespoole, kuid lihtsat väljumise strateegiat pole olemas. Trumpil tegelikult pole lõpuks muud valikut kui anda suuremale osale Iraani nõudmistele järele ja tunnistada alandavat kaotust."
Rahvusvahelise nõustamisettevõtte Greenmantle'i Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika (MENA) piirkonna juhtivanalüütik Marcus Solarz Hendriks kirjutab Spectatoris käimasoleva Iraani sõja teemal:
"Ajalugu pakub Iraani sekkumise lõppmänguna välja kolm võimalikku stsenaariumi. Esimene on kiirustades sõlmitud kokkulepe, mis suurendab Iraani tähtsust ja jõudu maailmaareenil, tekitades Ameerika Ühendriikidele sedasi Ühendkuningriigi Suessi kanali kriisiga võrreldava olukorra. Teiseks on pikale veniva võitluse võimalus, mis meenutab Iraagi sõda. Kolmandaks on ulatuslik sõjalise vastasseisu laiendamine (eskalatsioon), millega saavutatakse kiiresti ja puhtalt Iraani alistumine. Trumpi jaoks on paha uudis selles, et ta taotleb kolmandat lahendust ja niisugusele arengule seni eeljuhtumit (pretsedenti) olemas ei ole."
Toimetas Karol Kallas