Reformierakondlasest Eesti peaminister Kristen Michal rõõmustab ühismeedias, kuidas maailma üleüldise "trumpistumise" kaastekstis jõudis Eesti 2024. aastal inimõiguste võidujooksus esikohale.
Michali sõnul on eestlased vabad, Eesti valitsus usaldab oma inimesi. "Vabadus on meie kõige väärtuslikum vara, hoiame seda üheskoos. Vabade kodanike riik on tulevikku vaatav ja inimesi usaldav," kirjutab peaminister. Postitusele on lisatud Eesti lipu ja käepigistuse emotikon ning inimõiguste võiduriikide esikümme.
Postituse sisu kinnitab lisaks andmekeskkonna Our World in Data inimõiguste maakaart. Mida tumedam sinine, seda demokraatlikum riik.
Our World in Data maakaardi aluseks on tänavune Göteborgis asuva peakorteriga rahvusvahelise tegevusulatusega "demokraatiat mõõdistava" mõttekoja Varieties of Democracy (Demokraatia variatsioonid; V-Dem) märtsis avaldatud demokraatiauuring: "25 aastat autokratiseerumist – [kas] demokraatia on trumpistunud?" (25 Years of Autocratization – Democracy Trumped?). Pealkirjas on kasutatud sõnamängu: sõna "trumped" otsetähendus on "üle trumbatud", kuid antud juhul osutab esiti Ameerika Ühendriikide presidendile Donald Trumpile ja tõigale, et uuringu autorid kannatavad vaimuhaiguse käes, mida nimetatakse TDS.
V-Dem on töötajate sõnul sõltumatu, akadeemilist vabadust ja moraali kõrgelt väärtustav valitsusväline organisatsioon, mida rahastavad, elik Trumpi eelsetel "vanadel headel aegadel" rahastasid, teiste hulgas Sorosed, Wallenbergid, Euroopa Komisjon, Maailmapank, USAID, IRI, CEPPS ja Rootsi ning Taani valitsused.
V-Demi Inimõiguste edetabeli esikümnes olevad Rootsi ja Iirimaa vaaguvad sisuliselt ühiskondliku plahvatuse veerel. Esimest neist peetakse Euroopa "pommi- ja mõrvapealinnaks". Teises kandideerib presidendiks UFC mitme kaalukaalukategooria mitmekordne maailmameister.
Belgia ja Hispaania maadlevad massisisserändega kaasnevate probleemidega.
Tõenäoliselt pole midagi päris inimõiguste mõistes ette heita maailma kodanikke kaasava demokraatia etalonile Šveitsile ja pisikesele Islandile.
Uus-Meremaa oli aga maailmas üks karmima Covidi režiimiga riik.
Eesti puhul jääb arusaamatuks, kuidas saab e-valimistega riik olla demokraatlik ja lisaks inimõiguste tipptegija? Taanis, vist, on üldiselt inimõigustega hästi: sisserändajad saadetakse Aafrikasse paremaid aegu ootama, neil ei lubata getodes elada ja tõrjutakse Rootsist lähtuvat sisserändajate kuritegevust.
Demokraatia edetabeli esikolmandikku (46. koht) mahub lisaks Ühendkuningriik, mille jõuasutused arreteerivad päevas kuskil 30 inimest erinevatel platvormidel üllitatud "vihasõnumite" põhjusel. Samas Ladina-Ameerika üks inimsõbralikumaid riike El Salvador (125. koht) – ja võrreldes Rootsiga kaks korda inimelude sõbralikum (2024. aastal 1,9 vs 2,8 mõrva saja tuhande inimese kohta) – on koos Hiina Rahvavabariigi, Türkmenistani ja Põhja-Koreaga nimekirja viimases otsas.
Toimetas Karol Kallas