Taani majandus- ja geopoliitika analüütik Kristian Thyregod loetleb üles neli probleemi, mille tõttu käib alla nii Euroopa Liit poliitiliselt kui selle liiduvabariikides elavate inimeste heaolu.
Suured sõnad, habras haldus
Euroopa Liidu juhid on võtnud omaks moraalse kahendsüsteemi, mis võib jääda seda kummitama aastakümneteks. Liidusiseste, välismaiste ja julgeoleku väljakutsete kujutamine võitlusena "hea" ja "kurja" vahel võib paista poliitiliselt jõulisena, kuid igapäevategemistes on selline suhtumine laostav. See piirab valikuid, nõrgestab järelvalvet, nõuab konfliktide ärgitamist (eskalatsiooni) ja toob kaasa pikaajalised kulud, mis mõjuvad laastavalt kodanike heaolule.
Moraalse selguse asemel moraalne lihtsameelsus
[Moraalil] on ilmselge külgetõmme: lihtsate lugudega on hõlbus moodustada koalitsioone, vaigistada eriarvamusi ja šokihetkedel teha otsustavat nägu. Kuid, mis saab alguse moraalse selgusena, kristalliseerub moraalseks lihtsustamiseks. Otsuste langetamise võime ja nende kvaliteet langeb kui ebakindlust käsitletakse nõrkusena, kui keerulised tegurid litsutakse lihtsateks karikatuurideks ja liigne enesekindlus ei võimalda näha soovimatuid tagajärgi. Poliitikat teevad inimesed ja juhul kui juhid on keskpärased, kaasnevad sellega vältimatult stagnatsioon ning haavatavus.
Kuidas demokraatiad ennast nurka värvivad
Liberaalset demokraatiat ähvardavad ohud on tänaseks selgelt näha. Tunnetusteoreetiliselt (epsitemoloogiliselt) Brüssel lämmatab kahtluseid ja surub tahaplaanile vastakaid analüüse. Institutsionaalselt muudetakse tavaliseks (normaliseeritakse) "erakorralised" võimuvolitused, vastutust eiratakse ja järelvalvet kujutatakse sõnakuulmatusena, mida tehakse hapra jutukanga (narratiivi) kaitsmiseks. Strateegiliselt kaovad nii võimalused vastasseisude leevendamiseks. Läbirääkimisi mustatakse pugemisena ja võimurid panustavad üha rohkem enda jutupunktidele, mitte ei üritada leida lahendusi Liidus laienevale polariseerumisele ning välismaistele tagasilöökidele.
Julgeolek ilma isepõhjustatud allkäiguta
Moraalne selgus on vajalik, moraalne lihtsameelsus on seevastu ohtlik. Euroopa Liidule on vaja vähem moraali näitlemist ja rohkem täiskasvanute moodi haldust. Inimesi tuleb hinnata nende käitumise järele, väited peavad toetuma seadustele ja tõestusmaterjalile ning suured ettevõtmised peavad olema ajaliselt piiratud ja tagasipööratavad. Selline on tee julgeolekuni, millega ei kaasne iseenda tegevusest tingitud allakäik.
Tõlkis Karol Kallas