Eesti 200 esimees Kristina Kallas toonitas kaks aastat tagasi Sirbis, et Eesti riigi ülesandeks ei peaks olema eestlaste heaolu tagamine ning nende identiteedi ja keele toetamine. Eesti kultuur peaks integreerima elemente kõikide Eesti elanike sümbolitest. Eestlastele piisab aga Kallase hinnangul pastlatest, kanneldest ning Tammsaare "Tõest ja õigusest".
Kultuurilehes Sirp 2016. aasta kevadel ilmunud usutluses "Narva kui venekeelne demokraatlik Euroopa" tõdeb toonane Narva kolledži juht Kristina Kallas, et "etnilisus tuleks privaatsfääri üle viia." Riik ei peaks Kallase arvates olema mitte etniline, vaid eeskätt poliitiline nähtus.
"Eesti riigi ülesandeks ei peaks olema eestlaste heaolu tagamine, nende identiteedi ja keele toetamine, vaid kõigi Eestis elavate inimeste turvalisuse tagamine ja elatustaseme tõstmine," räägib Kristina Kallas kultuurilehele.
Kuigi Kallase arvates peaks Eesti keel olema sellises poliitilises ruumis ühine suhtluskeel, vastandab ta selle millegi pärast püüdlusele näha Eesti keeles konkreetse kogukonna privilegeeritud keelt. "Eesti keele tähendus peab muutuma kogukonna identiteedi aluseks olevast keelest Eesti riigikeeleks," räägib Kallas.
Eesti kultuuril tuleb end aga Kallase hinnangul avada kõikidele Eesti elanike väärtustele ning sümbolitele. Eestlastle jäägu aga rahumeeli nende pastlad ja kannel:
"Eesti kultuur peab integreerima elemente kõikide Eesti elanike sümbolitest, representatsioonidest ja väärtustest. Eestlastele jäägu nende pastlad ja kannel ja „Tõde ja õigus", kuid ka Andrei Ivanov on Eesti kultuur ja Eesti kultuuri saab väljendada vene keeles nii kirjanduses kui ka laulupidudel," toonitab Kallas Sirbile.
Hiljuti leidis Kallase poolt juhitud Eesti 200 toimest aset provokatsioon, kui Tallinna Hobujaama bussipeatusesse liimitud plakatid kutsusid üles venelasi ja eestlasi seisma bussipeatuse erinevatesse otsadesse, luues Eestist kuvandit kui etnilise segregatsiooniga riigist.
Eesti 200 provokatsioon on pälvinud laialdast hukkamõistu.
Toimetas Markus Järvi