Haridusminister Kristina Kallas leidis 8. aprillil riigikogus, et koolidel on õigus õpetada lastele soo muutmist, enese eluks ajaks invaliidistamist ja mitmekesise kooselu õnne otsimist.
Tänaste sündmuste valguses peaksid paljud õpetajad peeglisse vaatama ja küsima: keda ma aasta tagasi riigikokku valisin ja millistel kaalutlustel ma seda tegin, nendib Objektiivi peatoimetaja Markus Järvi.
Haridus- ja teadusminister Kristina Kallase alluvuses olev Haridus- ja Noorteamet vaatab üle noorte osalusportaali loomise kava, kaasab eksperte ning täpsustab rahastamisvõimalusi.
Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas (Eesti 200) kinnitas eile riigikogu liikme Varro Vooglaiu küsimuse peale, et kõik koolid Eestis, sealhulgas ka kristlikud erakoolid, peavad lähtuma riiklikust õppekavast ning hakkama samasooliste abielu seadustamise järgselt lastele õpetama, et omavahel saavad abielluda ka samast soost inimesed ning et see on normaalne.
Koalitsioonikõnelustel osaleva erakonna Eesti 200 asejuhi Kristina Kallase sõnul ei ole nende jaoks piisav Reformierakonna soov võtta vastu kooseluseaduse rakendusaktid.
Turu-uuringute AS-ilt tellitud uuring valimisõiguslike kodanike peaministrieelistuste kohta näitab, et Reformierakonna esinaise Kaja Kallase toetus peaministrina on langenud rekordmadalale ehk kõigest 10 protsendini, mis on umbes poole madalam kui kolm kuud tagasi.
Endine presidendikantselei direktor Tiit Riisalo liitub Eesti 200-ga, saades erakonna riigikogu valimiste kampaania kandavaks jõuks, vahendab ERR.
Valimistel riigikogust napilt välja jäänud Eesti 200 esinaine Kristina Kallas süüdistab erakonna põrumises Objektiivi, EKREt ja Isamaad, kes tegid tema sõnul neist provokaatorid ja venestajad, vahendab Postimees.
Pärast mitmeid skandaale on uue erakonna Eesti 200 käekiri ja modus operandi selgelt välja joonistunud – tegemist on provokatsiooniparteiga, kes provotseerib eelkõige tähelepanu saamiseks, kuid nüüdseks ilmselt ka lihtsalt hasardist, et kompida ja nihutada ühiskondliku taluvuse piire.
Eesti 200 esimees Kristina Kallas toonitas kaks aastat tagasi Sirbis, et Eesti riigi ülesandeks ei peaks olema eestlaste heaolu tagamine ning nende identiteedi ja keele toetamine.
