Hoolimata sellest, et maikuus jõustuma plaanitud uue meediateenuste seaduse eelnõu on valmis kirjutanud kultuuriministeeriumi ametnikud, ei oska ministeerium öelda, kas sellega sisseviidavad muudatused hakkaks kehtima ka näiteks Objektiivile. Selliste otsuste langetamise eest vastutavat hoopis tehnilise järelevalve ja tarbijakaitse amet (TTJA).
Uue seaduseelnõu seletuskirja kohaselt hakatakse edaspidi sarnaselt juba turul tegutsevatele telekanalitele jm nn klassikalistele audiovisuaalmeedia teenustele rakendama regulatsiooni ka uutele ja innovaatilistele teenustele, mille näitena on välja toodud Postimehe ja Delfi veebitelevisioon. Mõlema väljaandjaid ehk Postimees Gruppi ja Ekspress Meediat kaasati ka eelnõu valmimise protsessi, Objektiivi väljaandjat SAPTKd aga mitte.
Eelnõuga kavandatavad muudatused mõjutavad seletuskirja kohaselt peamiselt Eesti audiovisuaalmeedia teenuse osutajaid, keda hinnatakse olevat suurusjärgus paarikümmend ettevõtjat. SAPTK tegutseb teadupärast sihtasutusena.
Objektiiv uuris kultuuriministeeriumilt, kas uute audiovisuaalmeediateenuste nimekirja paigutuks ka Objektiiv, kus avaldatakse nii video- kui audiomaterjali. Kultuuriministeeriumi pressiesindaja Meelis Kompus tsiteeris alustuseks eelnõu teksti.
"Audiovisuaalmeedia teenus on meediateenus või muu teenuse eristatav osa, mida osutatakse audiovisuaalmeedia teenuse osutaja toimetusvastutuse all peamise eesmärgiga pakkuda üldsusele teavituslikke, hariduslikke või meelelahutuslikke saateid elektroonilise side võrgu kaudu," kirjutas ta.
Audiovisuaalmeedia teenused on Kompuse selgituse kohaselt esiteks televisiooniteenus, mida osutatakse saatekava alusel saadete samaaegseks vaatamiseks, eelkõige telesaade, teleprogramm ja äriteade. Samuti on määratletud tellitav audiovisuaalmeedia teenus, mida osutatakse programmikataloogi alusel saadete vaatamiseks teenuse kasutaja valitud ajal, valikul ja taotlusel, ning audiovisuaalne äriteade, mis on eelkõige telereklaam, sponsorteave, otsepakkumised ja tootepaigutus. Lisaks hindab Kompuse sõnul TTJA igal konkreetsel juhul, kas tegemist on teenuse osutamisega ehk kas tegeletakse majandustegevusega.
Selget jah-ei vastust ei õnnestunud Kompuselt saada ka täiendava päringuga. "Nagu eelmises kirjas öeldud, siis eelnõu alusel väljastab tegevuslube ja teostab meediateenuste seaduse täitmise üle riiklikku järelevalvet majandushaldusasutusena TTJA. Kultuuriministeerium teie viidatud analüüse läbi ei vii. Veelgi selgemalt väljendudes, hinnangu andmine, kas mõne väljaande puhul on tegemist audiovisuaalmeedia teenusega meediateenuste seaduse (MeeTS) tähenduses, eeldab teenuse sisu ja seda osutava isiku tegevuse analüüsimist. Kultuuriministeerium on valdkonna poliitikakujundaja, MeeTS-i aga rakendab TTJA," kirjutas ta.