Kuremäel asuva Pühtitsa kloostri iguumenja Filareta Kalatšova küsib oma avalikus kirjas riigikogu liikmetelt, et kas nad tahavad tõesti jääda ajalukku kui saadikud, kes lõpetasid vägivaldselt üle saja aasta Eestis tegutsenud õigeusu nunnakloostri eksistentsi.
Austatud ministrid, austatud riigikogu esimees, lugupeetud riigikogu liikmed!
Pöördume teie poole pärast Eesti Vabariigi Kirikute ja koguduste seadusesse muudatuste sisseviimise seaduseelnõu läbilugemist.
Meie jaoks on seaduseelnõu eesmärk selge – seadusemuudatus sunnib MPEÕK-d vahetama jurisdiktsiooni ning minema üle Konstantinoopoli eestkoste alla. Meie korduvaid selgitusi, et klooster ei saa omal algatusel algatada ja loobuda jurisdiktsioonist, pole ikkagi kuulda võetud.
Dokumendi juriidilise poolega tegelevad juristid. Me oleme lihtsad nunnad, me pole kunagi maist võimu tüssanud ja praegugi räägime teile ja avalikkusele sedasama – oleme ausad nii Jumala kui ka inimeste ees.
1990. aastatel loobus klooster täielikult kogu oma varast, andes kõik ilma kompromisside ja pretensioonideta üle riigile, säilitamaks vaimset sidet emakirikuga. Oleme alati täitnud tookord sõlmitud lepingu tingimusi.
Kahtlemata mõistate te suurepäraselt – seaduse muudatusi kinnitades kuulutate te kloostri väljaspool seadust olevaks, jättes võimaluse valida vaid kahe variandi vahel: kas jurisdiktsiooni vahetus või sundlikvideerimine – te saate ju suurepäraselt aru, et oma tegevusega panete faktiliselt kloostri kinni. Kas te tahate tõesti jääda ajalukku kui saadikud, kes lõpetasid vägivaldselt üle saja aasta Eestis tegutsenud Õigeusu nunnakloostri eksistentsi?
Imestust tekitab ka riigi seisukoht, mis paneb kloostri elanikud vastutama poliitikute tehtud otsuste eest. Oleme eemaldunud maisest ilmast, oleme poliitilistest probleemidest kaugel, elame väljaspool poliitikat, teenides Jumalat palvete ja tööga. Meid aga sõna otseses mõttes tiritakse poliitika keskmesse ja süüdistatakse selles, et me ei soovi dialoogi pidada.
Tahame meenutada Vanast Testamendist paljukannatanud Iiobi lugu, kes elas vaga elu Jumala palge ees ning Jumal armastas teda. Aga inimkonna vaenlane hakkas tundma kadedust ja rääkima, et Iiob on jumalakartlik ainult sellepärast, et Jumal armastab teda ja annab talle kõike. Kui ta aga kaotaks kõik, siis hakkaks ta Jumalat teotama. Selle peale andis Jumal saatanale võimu teha Iiobiga kõike, mida soovib, kuid ühel tingimusel – tema hinge ei tohtinud ta puutuda. Hing kuulub ainult ja ainult Jumalale. Mõelge selle üle…
Seaduseelnõu algatajad sunnivad meid sooritama kanoonilist kuritegu, motiveerides seda sellega, et nad püüavad kaitsta kloostrit probleemide eest. Vastame Vana-Kreeka filosoofi Sokratese sõnadega : „Platon on armas, kuid veel armsam on TÕDE" (Amicus Plato, sed magis amica veritas).
Kogu vale kohta meie Püha ja armastatud kloostri suhtes vastame meie, kloostri elanikud, alandlikult: olgu JUMAL teile KOHTUNIKUKS!
Lugupidamisega,
iguumenja Filareta Kalatšova
Toimetas Martin Vaher