Feministeerium avaldas Läti feministi Una Bergmane vaate, miks Läti seim otsustas suure häälteenamusega lahkuda Istanbuli konventsioonist.
Bergmane hinnangul on seimi otsuse taga neli suuremat põhjust.
1.) Poliitiline mäng. Konservatiivne valitsuserakond Roheliste ja Talurahva Liit (ZZS) soovis hulga vaidlusaluste küsimuste tõttu koalitsioonipartnereid – libakonservatiivset Uut Ühtsust (JV) ja vasakäärmuslastest Progressiive (PRO) – karistada ja hääletas Istanbuli konventsioonist lahkumise poolt. Naisõiguslase hinnangul oli konventsioon antud juhul "kõige mugavam sihtmärk" ja "sama hästi oleksid nad võinud minna samasooliste abielude või mõne muu sümboolse teema kallale".
Lisaks peegeldab Bergmane kõnealune poliitiline vastasseis "üht vanimat ja sügavamat lõhe Läti poliitikas: vastuolu oligarhiliste ja mitte-oligarhiliste poliitiliste jõudude vahel". ZZS ja mõned teised parteid esindavad vana oligarhilise poliitilise korra jäänukeid.
2.) Süüdi on Donald Trump. Konservatiivid ja rahvamehed kasutavad ära "trumpistlikku anti-gender diskursust". Kuna konservatiivsed, parempoolsed ja venemeelsed parteid valmistuvad 2026. aastal toimuvateks valimisteks, siis on vankri ette rakendatud trumpilik soovahetuse eitamine (transfoobia) ja naisteviha (misogüünia). Kuigi Läti paremjõud on lubanud täiendada naiste ja tüdrukute parema kaitsmise nimel seadusandlust, heidab feminist neile ette, et selle juures ei soovita tunnistada soo kui ühiskondliku konstruktsiooni olemust.
3.) Kõige taga võib olla Moskva käsi. Istanbuli konventsiooni vaenav väärteave on üks Venemaa propaganda arsenali põhirelvi. Istanbuli konventsioonist lahkumine "klapib hästi kokku Kremli strateegiliste ponnistustega".
4.) Leedu hävitavad rahvamehelikud arengud. Bergmane osutab, et samasugused sooideoloogia teemalised vastasseisud leiavad aset Leedus. Mis kuidagi mõjutavad Lätit.
Läti naisõiguslane arvab kõigest hoolimata, et "see ei ole lõpp, vaid ainult algus". Bergmane sõnul saab Läti president Edgars Rinkēvičs seaduse parlamenti tagasi saata (mida ta tegi) elik kuulutada välja referendumi.
Kui seadus peaks jõustuma, võtavad teema üles valitsusvälised organisatsioonid ja pöörduvad selle tühistamise nimel kohtusse.
Feministeeriumi tegevuses osaleb eesti keele keeleteadlane Aet Kuusik. Niigi hämara tähendusvälja ja reaalsust eiravast ideoloogiast tuletatud "sotsiaalse soo" asemel üritab Kuusik eesti keelde tuua uuskeelse võõrsõna "gender". 2024. aastal selgitas Kuusik, kuidas "keelekasutusega luuakse muutuseid ja kujundatakse maailma". Lisaks on naisõiguslasest keeleteadlase nägemuses saanud "genderi" vastalisusest ülemaailmne liikumine.
Toimetas Karol Kallas