Droonisõja tehnoloogia ja võtted arenevad üpris kiiresti ja nii Ukraina kui Venemaa relvajõud kasutavad päris pommidroonide sihtmärgile aitamiseks peibutusdroone.
Märtsis õnnestus Ukraina 14. Mehitamata Õhusõidukite Rügemendil korraldada Moskvale sõjaaja "ulatuslikum droonirünnak". Venemaa õhukaitse jäi selle tõrjumisega hätta. Põhjuseks oli Ukraina võltsdroonide kasutamine, vahendab Ameerika Ühendriikide–Euroopa mõttekoja Center for European Policy Analysis (Euroopa poliitika analüüsi keskus; CEPA) väljaanne Europe's Edge (Euroopa äär/tera).
14. Mehitamata Õhusõidukite Rügement on väidetavalt Ukraina esimene Venemaale süvalööke korraldav Ukraina relvajõudude üksus.
Üks Ukraina pikamaa (kuni 1600 kilomeetrit) pommidroon maksab ümmarguselt 180 000 eurot. 2025. aastal on selliseid kavas toota 30 000 ringis. Päris mehitamata õhusõidukitele toodetakse lisaks tuhandeid võltsdroone, mille ühiku hind jääb mõne tuhande euro juurde.
Selleks, et päris pommid sihtmärgile jõuaksid, lastakse Ukraina poolelt, erinevatest kohtadest välja võltsdroonid, mis loovad kontaktjoonele koridori, kust õige lennumasin läbi pääseb. Kontaktjoonele on rügemendi droonipilootide sõnul Venemaa koondanud kõige jõulisema õhukaitse.
Sarnast lahendust kasutatakse samuti Mustal merel veedroonidega.
Radarijälge suurendavate Lüneburgi läätsedega varustatud petudroone, mis jätavad neist mulje kui tiibraketist elik muust õhuohust, kasutavad samuti venelased.
Ukraina droonipilootide sõnul kasutab Vene pool petudroone rünnakutes üha sagedamini. Lisaks õhukaitse lämmatamisele aitavad petudroonid Vene vägedel välja peilida Ukraina õhukaitsepatareide asukohad, mida siis vastavalt vajadusele kas välditakse elik rünnatakse.
Petudrooni päris droonist eristamine on rünnakulaine ajal äärmiselt keeruline ja nende kasutamine kurnab niigi vahendite puuduse käes vaevlevat Ukraina õhukaitset.
Tulevikus loodetakse võltsdrooni eristamises päris ohust abi tehisarult, mis analüüsib mehitamata õhusõiduki suurust, häält, lennumustrit ja muid andmeid.
Venemaa tegeleb väidetavalt hoogsalt drooniparvede juhtimise tehisaru arendamisega ja Shahed-136 ning Geran-2 pommidroonidega koos toodetakse Gerbera nimelisi petulennumasinaid, mis radariekraanil näevad välja Shahedina. Et Ukrainalste jaoks asi huvitamaks teha, on registreeritud esimesed juhtumid, kus Gerberad lendavad ringi pommidega ja vähemalt ühele BUK-M1 patareile on sellega pihta saadud.
Venemaa kasutab droonide ehitamiseks Hiina Rhavavabariigist, Hiina Vabariigist, Ameerika Ühendriikidest ja Šveitsist tarnitud osasid.
Võlts- ja päris droonide peale peab mõtlema ka NATO. Ühe Shahedi tootmine maksab Venemaale 30 000 euro ümber ja Gerbera kuskil 9000€. Üks Patrioti õhukaitserakett maksab 1,8 miljonit eurot, Iris-T kuskil 400 000€. Selline hinna ja paugu vahekord on lääneliitlaste jaoks üpris lootusetu.
Ukraina vägede endine ülemjuhataja Valeri Zalužnõi arvab: "Suure koguse pisikeste ja odavate droonide ilmumine [lahinguväljale] muutis ülikallite rakettide kasutamise kaitsesüsteemides majanduslikult ebapraktiliseks."
Eesti kavatseb osta rohkem kui miljardi euro eest õhutõrjesüsteeme ja kaalutakse kas Iisraeli, Ameerika Ühendriikide ning Prantsuse-Itaalia õhutõrjesüsteemide, sealhulgas Patriotide, soetamist.
Ukraina kaitsevaldkonnas nimetatakse võlts ehk peibutusdroone muuhulgas "paroodiadroonideks".
Toimetas Karol Kallas