Nende 28 protsendi eestlaste hulka, kes usuvad, et nende hääl Euroopa Liidus loeb, võivad (aga ei pruugi) kuuluda Eesti peaminister Jüri Ratas (vasakul) ja president Kersti Kaljulaid, kes naudivad läinud aasta 29. juunil Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri (keskel) kohalolu Tallinnas. Foto: Scanpix

Nagu näitab värske Euroopa Parlamendi poolt tellitud uuring, usub kerge enamus ehk 48 protsenti Euroopa Liidu kodanikest, et nende hääl loeb – ning 46 protsenti ei usu.

Seejuures toob Daily Express “šokeeriva” erandina esile Kreeka, Eesti ja veel 10 liikmesriiki, kus kõnealuses küsimuses sootuks vähem entusiastlikud ollakse.

Nimelt leidub kreeklaste seas suisa 76 protsenti selliseid inimesi, kes ei usu, et nende hääl Euroopa Liidule korda läheb.

72 protsendiga hingavad kreeklastele kuklasse eestlased.

Keskmisest kangemate kahtlejate kampa kuuluvad ka Suurbritannia, Läti, Küpros, Itaalia, Hispaania, Leedu, Portugal, Rumeenia, Slovakkia ja Tšehhi.

Mart Laar kritiseerib: magavast Merkelist võib saada Eesti eesistumise sümbol