Kogu lugupidamise juures ei saa seekord Allar Jõksiga üldse nõustuda, kuna ta on kriitikata võtnud omaks ajupesu mõjud ja usub naiivselt propagandat sellest, et homoseadusega kaitstakse vähemuse huve. Kahjuks on see absoluutselt vale arusaam ning tippjurist lihtsalt ei taju seekord tegelikkust, kirjutab Objektiivi lugeja Erik Mäe.
Vahendan DELFI uudist. Kooseluseaduse küsimuses Jõks rahvahääletust mõeldavaks ei pidanud: "Põhiseadus ei võimalda panna rahvahääletusele küsimust, mis oleks iseenesest põhiseadusega vastuolus. Ei saa panna rahvahääletusele küsimust, kas vähemuste õiguseid kaitsta".
Antud juhul haritud jurist lihtsalt tõlgendab põhiseadust ja toimuvat ekslikult. Vähemuste õiguste tegeliku teema korral peaks Jõksi ütlusega nõustuma, aga praegu pole tegu üldse sellega.
Tegu on täiesti uue ja unikaalse olukorraga Eesti ja Euroopa ajaloos – uue paradigmaga ehk kultuurirevolutsiooniga, kus homode kaitse jõhkralt valeliku sildi all juurutab võimul olev kuritegelik klikk alatute välismõjude tellimusel võõrideoloogiat, mille sisuks on kontrollimatu subjektivism ja seksuaalne anarhia, kus traditsioonilised ja kõlbelised väärtused hävitatakse ning asendatakse loomuvastase vägivallaga traditsioone austavate inimeste vastu (perekonna naeruvääristamine, nn vihakõne seadustamine, oponentide alatu laimamine, loodusseaduste pilamine sugude kaotamise sildi all jm hullumeelsused).
Läänes on juba trahvitud inimesi, kes kaitsevad oma normaalseid eetilisi tõekspidamisi. Peagi on sama siin. Enamusele eestimaalastest just meie kultuuriruumis see üldse ei sobi ja seega ei ole võimul oleval klikil mingit moraalset õigust juurutada vägivaldselt vastuvõetamatut ja tülgastavat "kultuuri" ning selle taustal laimata ühiskonna enamust.
Läbi aegade on tõusnud perioodiliselt esile veidrike liikumisi – hipid, seksuaalrevolutsionäärid, punkarid, Hiinas kultuurirevolutsionäärid jne. Täpselt samas vaimus võib aktsepteerida ka LGBT inimeste tegevust, kus neid esineb, ja see poleks probleem. Probleem on aga tekkinud õhtumaades, s.h Eesti ühiskonnas, kus normaalseid traditsioone ja oma perekultuuri austavatele inimestele on põlastava väljakutse esitanud homoliikumine ja saanud riigivõimult ja selle sabarakkudelt absoluutse toe rahva mõnitamiseks.
Just siin Allar Jõks kahjuks eksibki aru saamata, et ka rahval on õigus esitada ja kaitsta oma seisukohti (mitte ainult üks kord nelja aasta jooksul), eriti siis, kui kuritegelikuks pööranud valitsus upitab ühiskonna enamuse tahtest kõrgemale endale meelepärase jõugu erahuvid, kes on ükskõik mis põhjusel asunud hävitama selle rahva väärtusi ja turvatunnet. Riigivõimu tarkus ja ülesanne peab seisnema selles, et otsida kompromisse ja demokraatlikke lahendusi, et vältida lõhestamist ja kokkupõrkeid, mitte neid õhutama.
Praegu teeb just väheharitud ja vastutusvõimetu võimuladvik kõik selleks, et suhted ühiskonnas teravneksid ja selle taustal otsitakse paaniliselt meetmeid karistuste rakendamiseks, tõmmates naiivseid või siis konjunktuurseid juriste kaasa repressioonidele. Tüüpiline stalinism.
Riigi majanduslik juhtimine on ripakil ja järjest sagenevate prohmakate eest ei vastuta keegi. Ainuke õnn ja rõõm on Savisaare kottimine ja vananeva mehe peal inimkatsete teostamine. Kuhu me küll liigume, kas katus on täielikult ära sõitnud? Teades, kuidas ühiskond toimib ja reageerib, ei ole raske ennustada tulevikku. Alati on piisavalt palju "ellujääjaid", konformiste, ükskõikseid, argpükse ja pugejaid. Korralik ajuloputus toob need kähku võimu poolele kas hirmust või alatusest ja seega töötab aeg ajupesu tingimustes võimul oleva kliki kasuks.
Madalatel instinktidel põhinevad "euroopalikud" väärtused hakkavad jõhkralt domineerima ja traditsioonilise kultuuri pooldajad, kes ühtlasi on ka islamikultuuri suhtes ettevaatlikud, satuvad korraga kahe pealetungi ohvriks. Kui rängalt siis lõhestub meie ühiskond ja kui teravaks muutub vastasseis, on raske hinnata, aga konfliktideta me ei pääse. Naeruväärne on see, et islam ei halasta ka lodevale Euroopa multikultile, mis hävitatakse varem või hiljem. Seega terendab mõõdukas kauguses ka "kultuurirevolutsiooni" lõpp. Vaat nii lühinägelik on praeguse võimu hullumeelne käitumine ja kätt ette panna saame ainult sellega, et sotse ja reformareid mitte kuhugi ei vali.
Erik Mäe