Ühendkuningriigi nädalalehe Spectator toimetuse juht Lukas Degutis kirjeldab Toomas Hendrik Ilvese seisukohtadele toetudes Ungari isepäisust ja Euroopa Liidu bürokraatia enesehävituslikku iseloomu.
Ungari jaoks pole jagelemises Euroopa naabritega midagi uut. Peaminister Viktor Orbáni valitsuse ajal on riik kasutanud vetoõigust Ukraina sõjalise abi ja Venemaale sanktsioonide tõkestamiseks. Riik venitas Soome ja Rootsi NATO-sse astumise heaks kiitmisega ja ei tunnista Euroopa Liidu sisserändereegleid.
Teiselt poolt on sellised vaidlused Ungari jaoks tõhus vahend, kuidas Euroopa Liidult saada kätte enda külmutatud raha. Ühel hetkel oli seda 30 miljonit ja täna hoiab Euroopa Komisjon kinni ligikaudu 22 miljonit eurot, tuues põhjuseks väidetavad õigusriigi põhimõtete rikkumised ning korruptsioonisüüdistused. Euroopa Liidu jaoks on Ungari diplomaatiline peavalu, mis tõotab minna ainult hullemaks.
Euroopa Liidu jaoks on Ungari diplomaatiline peavalu, mis tõotab minna ainult hullemaks.
Kui Ungarist sai juuli alguses Liidu ülemkogu eesistuja, lendas Orbán Moskvasse, et rääkida kahepoolsetest suhetest ja võimalikust Ukraina rahust. Ungari peaministri Moskvas käik põhjustas Brüsselis ohtralt pahameelt. Tippbürokraadid ja liikmesriikide juhid mõistsid sotsiaalmeedias Ungari tegevuse hukka. Uus Euroopa Liidu välisteemade juht Kaja Kallas süüdistas Orbánit "Euroopa Liidu presidentuuri ära kasutamises segaduse külvamise eesmärgil". Orbán samas ei lasknud ennast millestki sellisest segada ja jätkas nõndanimetatud "rahumissiooni 3.0". Kolm päeva hiljem sõitis ta Pekingisse ja kohtus Hiina Rahvavabariigi juhi Xi Jinpingiga.
Kui kõik need välisvisiidid põhjustasid Euroopa Liidu juhtide seas piisavalt pahameelt, siis Liidu jaoks tõotab hulga problemaatilisemaks kujuneda Ungari niigi lõtvade elamis- ja töölubade süsteemi nõudmiste leevendamine, mida saavad alates juulist taotleda lisaks Venemaa ja Valgevene kodanikud. Elamisloa omanikel on õigus Ungaris töötada ja koos sellega liikuda ringi Schengeni viisaruumis. Väidetavalt on Ungari elamisloa saamisele eelnev turvakontroll äärmiselt algeline.
Kaja Kallas süüdistab Orbánit Euroopa Liidu presidentuuri ära kasutamises segaduse külvamise eesmärgil.
Osutatud elamisloa reeglite muutus sai suurema tähelepanu osaliseks juuli lõpus, kui Euroopa Rahvapartei esimees Manfred Weber leidis Euroopa Nõukogu presidendile Charles Michelile saadetud kirjas, et see "võib tekitada märkimisväärseid luuretegevust võimaldavaid lõtke, mis kujutavad tõsist ohtu riiklikule julgeolekule". Ungari peaministri kõneisik nimetas süüdistusi "absurdseks ja silmakirjalikuks" ning juhtis tähelepanu, et Ungaris on "Euroopa Liidu ühed karmimad sisserändereeglid".
Euroopa Liit on Ungari tõttu siiski järjest suuremas mures. Leedu välisminister Gabrielius Landsbergis nõuab, et Euroopa Komisjon hindaks riske, mida Ungari tegevus kujutab Schengeni piirkonna julgeolekule. Saksamaa Brandenburgi liidumaa siseminister Michael Stübgen kutsus üles kehtestama Ungarile piirikontroll. Euroopa Liidu siseasjade komissar [Rootsi Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei poliitik Ylva Johansson] nõuab Ungarilt turvalisuse küsimustes vastust 19. augustiks. 6. augustil saatsid 67 Euroopa Parlamendi saadikut Ursula von der Leyenile kirja, milles nõuavad puhuks, kui Ungari oma viisapoliitikat ei muuda, riigile karistuseks karme meetmeid.
Kas eurosaadikute mure on õigustatud? Eesti endine president Toomas Hendrik Ilves rääkis mulle, et "absoluutselt". "Lihtsalt liiga palju on juhuseid, kus mööda Euroopa Liitu rändavad ringi Venemaa diplomaadid ja spioonid." Juhtunud on mitmeid Venemaa käsilastele omistatud sabotaažiüritusi, nagu maikuus toimunud Leedu IKEA poe süütamine ja möödunud aasta detsembrikuine vandaalitsemine Eesti valitsuse ministri auto kallal. Selliseid asju hakkab ilmselt rohkem juhtuma. Lubades ilma piisava taustakontrollita Venemaa ja Valgevene kodanikud rändama Schengeni ruumi, käib vastu Liidu idapoolsete riikide püüdlustele, mis on suurendanud oma jõupingutusi Venema toetatud hübriidsõja vastustamisel.
Ilvese sõnul reageerib Liit ohtudele liiga aeglaselt.
Poola ehitas Valgevene piirile 185 kilomeetri pikkuse piirimüüri ja andis piiripatrullidele immuunsuse puhuks, kui mõni piirivalvur peaks kasutama sissetungijate vastu relva. Seda oli vaja, sest üks sisserändaja pussitas hiljuti ühe Poola piirivalvuri surnuks. Peljatakse, et suurema piiriületuse katsete arvu taga on Moskva ja Minski režiimid. Samasugust Venemaa poolset survet täheldab Soome, kuhu on üle idapiiri alates möödunud suvest saabunud 1300 sisserändajat ja mis andis piirivalvuritele eriloa sisserändajad jõuga Venemaale tagasi tõrjuda.
Mida oleks võimalik teha? Ilvese sõnul reageerib Liit ohtudele liiga aeglaselt. Weber leiab oma kirjas, et Ungari uute elamisloa reeglite küsimust tuleb arutada järgmisel, oktoobris toimuval Euroopa Liidu liikmesriikide juhtide tippkohtumisel. "See on väljakannatamatu, me ei tohi seda lubada. Neid ID-kaarte on antud välja alates juulist ja me ei tea, kes meie piire ületavad," kirjutas ta.
Ilvese silmis on Ungari "nuhtlusriik" ja see ei tohiks kuuluda Euroopa Liitu. "Ma ei saa aru, miks see riik on Liidus. Kui kellegi retoorika on EL-vastane, kui tõkestatakse muidu üksmeelseid Liidu seisukohti, siis ainukene asi, mida selline riik tahab, on raha. Ilves osutab selle juures Euroopa Liidu hiljutisele läbikukkumisele, kui see ei mõistnud, tulenevalt Ungari vetost, ühiselt hukka Venezuela hiljutiste valimiste "eksimusi ja ebaregulaarsusi". "See [Venezuela] ulatub teemana nii kaugele, et sisuliselt on välistatud, et sellel võiks olla mingisugunegi kokkupuude Ungari riiklike huvidega. Sisuliselt vaatame me otsa Putini käsilastele," leiab Eesti endine president.
Ilves: "Ma ei saa aru, miks Ungari on Euroopa Liidus."
Liidu aluslepingute 7. artikli, mis tähendab liikmesriigi liikmelisuse õiguste, sealhulgas hääleõiguse peatamist, rakendamine on küll võimalik, aga ebatõenäoline. See nõuab kõigi liikmesriikide nõusolekut. Kui seda üritati kasutada Poola ja Ungari vastu, vastavalt 2017. ja 2018. aastal, siis mõlemad algatused ei pälvinud enamuse liikmesriikide toetust.
Reaalsem väljavaade on Ungari osaluse peatamine Schengeni viisaruumis, mida pakutakse samuti välja 67 mureliku eurosaadiku kirjas Leyenile. Samas Euroopa Parlamendis on 720 eurosaadikut, mis tähendab, et sellist lahendust toetab vähem kui kümme protsenti rahvaesindajat. Lisaks muudab Ungari karistamise märkimisväärselt keerulisemaks asjaolu, et riik on käesoleva aasta lõpuni Liidu ülemkogu eesistuja. Paistab, et Orbán valis oma plaanide teostamiseks võimalikest parima aja – ja paljastas koos sellega, kui iseenda vaenulik on liidu bürokraatia.
Tõlkis Karol Kallas