Endine president Toomas Hendrik Ilves nimetas Inimõiguste Instituudi korraldatud aastakonverentsil kavandatavat abielureferendumit Putini referendumiks, mille korraldajatel on suur soov olla nagu Putini Venemaa.
Saates “Fookuses” vaatlevad Varro Vooglaid ja Markus Järvi uudiseid ja arenguid abielureferendumi rindelt.
Endine president Toomas Hendrik Ilves kirjutas sotsiaalmeedias, et tema hinnangul juhib Eestit keskajas kinni, harimatu ja madalalaubaline Talibani valitsus, mis soovib nn geiabielu keelata.
Ameerika Ühendriikide demokraatide presidendikandidaati Joe Bidenit puudutavale uudistepommile on demokraatide ja neid mahitava peavoolumeedia seni niivõrd-kuivõrd kõige asjalikumaks vastuseks olnud naeruväärne “Putin tegi”, kirjutab Karol Kallas.
Ekspresident Toomas Hendrik Ilves levitab oma Twitteri kontol ilma tõenditeta väiteid, justkui oleks värsked paljastused USA presidendikandidaadi Joe Bideni seotuse kohta Ukraina gaasifirma Burismaga Vene infooperatsioon.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna aseesimees Mart Helme esitas Indrek Tarandi ja Toomas Hendrik Ilvese vastu hagihoiatuse, nõudes nimetatud isikute poolt esitatud laimavate valeväidete ümberlükkamist kümne päeva jooksul, ebaõigete andmete edasise avaldamise lõpetamist ning mittevaralise kahju hüvitamist summas 50 000 eurot.
Eesti endine president Toomas Hendrik Ilves tõdeb usutluses väljaandele Lifehacker, et Eestis tema tööd ei hinnata ning Kreeka abipaketi ja kooseluseaduse läbisurumise pärast halvustatakse teda tänaseni.
Eesti Ekspressi ajakirjanik Mikk Salu kirjutab oma põhjalikus arvamusloos põhiseaduses sätestatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõtet lahates, et sarnaselt eelmisele presidendile Toomas Hendrik Ilvesele rikub president Kersti Kaljulaid harjumuspäraselt põhiseaduse mõtet, sekkudes parteipoliitikasse ja käitudes viisil, nagu oleks ta peaministri ülemus.
Miskipärast räägitakse praegu nii palju ilusaid sõnu demokraatiast ja võrdsusest ja avatusest ja sõnavabadusest, – küllap sellepärast, et tegelikkuses meil neid eriti nagu ei ole, kirjutab Malle Pärn.
Kersti Kaljulaidi võib nimetada vähemalt kahel põhjusel kriisipresidendiks.
