Nädalakommentaar: Kersti Kaljulaid – kriisipresident ja presidendi institutsiooni kriis
Kersti Kaljulaidi võib nimetada vähemalt kahel põhjusel kriisipresidendiks.
Kersti Kaljulaidi võib nimetada vähemalt kahel põhjusel kriisipresidendiks.
Toomas Hendrik Ilvese Twitteri kontol esinev keelekasutus ja kirjapilt, mis presidendi kantselei filtrist enam läbi ei käi, tuletab jälle meelde, et meil on olnud kaks ametiaega järjest presidendiks väliseesti mats, tõdeb Objektiivi peatoimetaja Markus Järvi nädalakommentaaris.
Endine president Toomas Hendrik Ilves süüdistab Twitteris EKRE ministreid Martin ja Mart Helmet ametisse vannutamisel rassistliku käemärgi tegemises, kuigi on varasemalt ka ise täpselt samasugust märki teinud.
Paljastada tasuks kõik mõjuagendid, sõltumata sellest, kas nad töötavad Kremli või Washingtoni palgal.
Soovitan minna Peterburi mitte kujuteldava tanki seljas, vaid lihtsalt inimesena.
Endine Eesti president Toomas Hendrik Ilves hoiatas Ukraina väljaandele Jevropeiskaja Pravda (Euroopa Tõde) antud usutluses, et artikkel 5 annab NATO-sse kuuluvale Eestile kaitse ning rünnaku korral võib Venemaa ise mitmest linnast, sealhulgas Peterburist, ilma jääda.
Filosoof ja politoloog Francis Fukuyama, kes sai tuntuks oma 1992.
Reformierakonna poliitik Igor Gräzin toonitas Vikerraadiole antud intervjuus, et "ilveslik, matslik, nätsutav, alatine närimiskummi venitav sotsialistlik poliitkorrektsus" on mõjunud Eesti kultuurile äärmiselt negatiivselt.
Endine president Toomas Hendrik Ilves muretseb Eesti Schengeni viisavaba liikumise ruumiga liitumise kümnendal aastapäeval, et liberaalne demokraatia on Euroopas ja võib-olla kogu maailmas mõranemas – vabaduse nautimise asemel ehitatakse Ilvese sõnul müüre.
"Ühendriikides ja Euroopas rünnatakse demokraatiat," teatab pressile suunatud avalduses transatlantiliseks initsiatiiviks nimetatud Demokraatia Kaitsmise Allianss (Alliance for Securing Democracy), mida juhib Hillary Clintoni presidendikampaania aegne välispoliitika nõunik Laura Rosenberger.