Kui 2024. aasta alguses paistis, et ülemaailmse pandeemialepingu mõte visatakse ajaloo prügikasti, siis totalitaristliku ükstervise toel uue maailmakorra ehitajad seda nii lihtsalt ära ei jäta.
19. kuni 27. maini toimub Genfis Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) peakorteris selle juhtorgani Maailma Terviseassamblee (WHA) 78. istungjärk. Tuleb välja, et Maailma Terviseorganisatsiooni korporatistlikud niiditõmbajad ja ükstervise mahitajad pole pandeemialepingu kehtestamise soovist sugugi loobunud.
Esimesel WHA igaaastase istungjärgu päeval (19.05.2025) hääletati Slovakkia nõudmisel maailma pandeemialepingu aruteludega jätkamise teemal. 194-st WHO liikmesriigist hääletas "empaatliselt" pandeemialepingu poolt 124, üksteist liikmesriiki jäid erapooletuks ja mitte ükski liikmesriik ei hääletanud vastu, vahendab Reuters.
Pandeemialepingu kavade elus hoidmiseks oli vaja ⅔ WHA delegatsioonide toetust ehk ühe totalitaristliku uue maailmakorra tööriista tühistamisest või edasilükkamisest jäi puudu kuus häält.
11 erapooletuks jäänud riigi hulgas olid Poola, Iisrael, Itaalia, Venemaa, Slovakkia ja Iraan.
Pandeemialepingu vastuvõtmist ohustavat hääletust nõudis "vaktsiiniskeptikust" Slovakkia peaministri Robert Fico käsul riigi WHA delegatsioon.
WHO peadirektor Tedros Adhanom Ghebreyesus lubas: "[Pandeemialepingut toetavad] maailma valitsused teevad oma riigid ja vastastikku lõimunud üleilmse kogukonna palju õiglasemaks, tervemaks ning turvalisemaks väljakutsete suhtes, mida kujutavad pandeemiaohtlikud haigusidud ja viirused".
Pandeemialepingu mustand, mis kinnitatakse ametlikult WHA 20. mai plenaaristungil, näeb ette Covid-19 pandeemia "õppetundide" rakendamise ja kehtestab juhised, kuidas "strukturaalset ebaõiglust" vältides ühiselt vaktsiine ning tervisetööriistasid arendatakse.
Kõik pole veel siiski päris kadunud. Pandeemialeping ei hakka kehtima enne kui liikmesriigid jõuvad kokkuleppele selle lisas, mis sätestab omavahelise haigusidude jagamise korra. Selleteemalised arutelud võivad võtta aega kuni kaks aastat. Peale osutatud kokkuleppe saavutamist tuleb riikidel pandeemialeping ratifitseerida.
Lootust, et pandeemialepingust asja ei saa, lisavad tõigad, et Ameerika Ühendriigid lahkuvad käesoleva aasta lõpus WHO-st, mis võtab sellelt ära märkimisväärse osa eelarvest ja mitmed riigid kaaluvad hegemooni eeskuju järgimist. Paljud suuremad WHO liikmemaksude maksjad vajavad järjest rohkem raha võidurelvastumiseks. Kõige lõpuks arvavad paljud suured maksjad jätkuvalt, et maailm tuleb kliima käest ära päästa, mis tähendab, et need riigid jäävad iga aastaga järjest vaesemaks. Rahamuresid süvendavad riikide vananev elanikkond ja pankrotis elik selle veerel vaakuvad sotsiaalsüsteemid.
Pandeemialepingu suurimateks probleemideks on soov rajada ülemaailmne lausjälgimissüsteem ja riikide rahvatervisetööstuse allutamine WHO-le. See tähendab, et viimane võib suurema vihmasaju elik haige põrsa tõttu – kliima, keskkond, floora ja fauna on ükstervise osad – kehtestada riigis eriolukorra ning sundida riigile peale rahvusvahelise abi.
Käesoleva uudise avaldamise ajaks pole WHO pandeemialepingu mustandit avalikustanud. Leitav on ainult selle kirjeldus. Lubatakse, et lepingu järele pole WHO-l õigust kehtestada süstikampaaniaid, sulgemisi ja austatakse riiklikku suveräänsust, kuid samamoodi lubab Euroopa Liit aluslepingutes kaitsta demokraatiat ning õigusriigi põhimõtteid.
Toimetas Karol Kallas