Kirjandusteadlane Maarja Vaino ütles Konservatiivsel Konverentsil Objektiivile antud intervjuus, et konservatiivsus lähtub eeldusest, mille kohaselt peavad ühiskondlikud muutused olema evolutsioonilised, mitte revolutsioonilised.
Konservatiivsus väljendub tema sõnul vanasõnas "üheksa korda mõõda, üks kord lõika", mis tähendab muu hulgas seda, et ühiskond pead liikua edasi alalhoidlikult, olles muutustele avatud, aga üksnes juhul, et muutused on orgaanilised.
Konservatiivide punastest joontest rääkides osutas Tammsaare muuseumi juhataja rahvuskultuuri austamise ja hoidmise vajadusele.
"Minu jaoks on punane joon rahvuskultuur. Pean väga oluliseks seda, et Eesti oleks riik, kus säilib eesti keel, eesti kultuur ja eesti kultuuriline järjepidevus, mida kannavad meie kultuuri tüvitekstid ja traditsioonid."
Lisaks selgitas ta, et kindlasti tuleb punast joont näha oma kultuuri mitteväärtustamises ja valmisolekus mingi ähmase heaolu nimel kultuurilisest identiteedist taganeda.
"Igal juhul on minu jaoks punased jooned seotud Eesti Vabariigi põhiseaduse preambuliga," toonitas Vaino.
Selleks, et homne Eesti oleks konservatiivne, peaks Vaino sõnul hariduspoliitika toetama põhiseaduses sätestatud ideaale ning seisma selle eest, et eesti koolist tuleks välja eesti identiteediga lapsed.
"Kui me sellest loobume, siis on väga raske näha mingisugustki tulevikku Eestile," ütles Vaino kokkuvõtteks.
Konservatiivsel Konverentsil osales Vaino arutelus teemal "Kuidas saavutada konservatiivne pööre Eestis?" Arutelu salvestust saab vaadata allviidatud artiklist.
Toimetas Varro Vooglaid
Konservatiivne Konverents: kuidas saavutada konservatiivne pööre Eestis?