Täna toimus riigikogus olulise tähtsusega riikliku küsimusena arutelu all Eesti majanduse olukord.
Lisaks küsimuse arutelu algatanud Isamaa fraktsiooni esimehe Urmas Reinsalule esinesid ettekandega Eesti Tööstus-Kaubanduskoja peadirektor Mait Palts ja TREV-2 grupi juhatuse esimees Sven Pertens.
„Eesti majandusel ei lähe täna kõige paremini," sõnas Palts ettekande alguses. „Võiks öelda, et olukord on ühest küljest väljakutsuv, et mitte öelda keeruline, et mitte öelda halb."
Palts osutas sellele, et ei ole ainult ettevõtjate mure Eesti majandus juba kuuendat kvartalit kestvast langusest välja tuua. Ettevõtjad tunnevad end täna üksi jäetuna ega näe, et nende muresid piisavalt kuulataks. Kui paljud majandust mõjutavad tegurid on välised, siis siseriiklike otsustega või ka otsustamatusega saab nii pakkuda leevendust kui ka olukorda veelgi raskemaks teha. „Rumalate otsuste tagajärg on majanduslangus ja kindlasti ettevõtlusele mitte kaasa aitamine," rõhutas Palts.
Palts tõi välja, et Eesti Konjuktuuriinstituudi küsitluse kohaselt andis üle poole ettevõtjatest negatiivse hinnangu, kui neilt küsiti arvamust valitsuse viimase kolme kuu tegevuse mõjule Eesti ettevõtluskeskkonna konkurentsivõimet silmas pidades.
Peatudes olemasolevate maksude tõstmisel ja uute kehtestamisel praeguse valitsuskoalitsiooni poolt nentis Palts, et neid samme tehakse valel ajal. „Üks on selge: ettevõtjate seisukohast majanduslanguse ajal uusi makse ei kehtestata," märkis Palts ja ütles, et ka olemasolevaid makse ei tohiks tõsta. „Need viivad majandusest selgelt raha välja, mida majanduslanguse ajal oleks vaja pigem kasutada investeerimiseks ja majanduse elavdamiseks." Valitsus ei tohiks praegu inimestelt ja ettevõtetelt raha ära võtta, vaid peaks just laskma neil endil otsustada, kuidas enda arengut kujundada, kuidas enda heaolu tagada.
Palts juhtis tähelepanu ka sellele, et riik on järjest enam koormanud ettevõtjaid bürokraatiaga ja lükanud ettevõtjate õlgadele ka mitmeid tegevusi, mis on tegelikult riigi pärusmaa.
Palts oli kriitiline ka riigi poolt rohepöördega seotud tegevuste osas, kuna selle maksavad kinni maksumaksjad, samas halvendavad rohepöörde tõttu tõusnud tootmishinnad oluliselt majanduse käekäiku.
Sven Pertens lausus oma ettekandes, et Eesti ettevõtete konkurentsivõime välisturgudel on hakanud järsult langema. „Ei ole ette näha majandusolukorra paranemist ja maksutulude laekumised on hakanud vähenema."
„Tänane koalitsioon on lubanud võtta prioriteediks kulude kokkuhoiu, aga põhiline aur on läinud hoopis maksude tõstmisele ja uute maksude väljamõtlemisele," kritiseeris Pertens valitsuse tegevust. „Alanud on maksutalgud. Tervet hulka riigilõive ja keskkonnatasusid järsult tõstvatele eelnõudele on kooskõlastuseks antud kaks kuni viis päeva. Sellega ei ole isegi ministeeriumid ise toime tulnud, rääkimata ettevõtlus- ja erialaliitudest. /…/ Riigi tulude suurendamine maksude tõstmise ja uute maksude kehtestamise kaudu ei ole jätkusuutlik. Maksutõusud pärsivad majandust ja vähendavad meie ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet. /…/ Miks peaks kapital valima Eesti investeeringute sihtkohaks, kui eksisteerib risk ootamatuks maksutõusuks?"
Pertens sõnas rohepöördest rääkides, et see on muutunud ideoloogiliseks nähtuseks, mida hoiab üleval usk sellesse, et kõik keskkonna säästmise, kliima soojenemise ja CO2-emissiooni vähendamise algatused ja investeeringud on igal juhul vajalikud, mõistlikud ja finantsmajanduslikult tasuvad. „Kui aga roheliste lahendustega kaasneb toote hinnatõus, kahaneb selle toote konkurentsivõime turul. /…/ Kas meie tarbijad on valmis kõik selle kinni maksma? Toodete omahinna kallinemine toidab inflatsiooni, millega võitlemine on kaasa toonud praegused kõrged intressid ja muidki probleeme," nentis Pertens.
„Riik on teinud palju otsuseid lühikeses vaates korralikult läbi mõtlemata," sõnas Pertens lõpetuseks. „Valitsus püüab maksutõusude abil oma finantsseisu ja riigieelarve tasakaalu parandada, kuid kaasnev negatiivne efekt majandusele vähendab tulevikus riigieelarvesse laekuvaid vahendeid."
Toimetas René Allik