Kuhu kadus Eesti majandusime? Miks ei saanud me rikkaks, nagu meile lubati? Miks rahvas jätkuvalt vaesub? Miks hinnad pidevalt tõusevad? Miks ei leidu enam tööd? Miks on nii, et kõige kõrgemaid palku teenivad need, kes ei tooda mitte midagi?
Miks on Eesti pangadus valdavalt välismaiste omanike käes? Mida see tähendab Eesti majandusele? Kuhu kadus Eesti NSV tööstus? Miks kaotati Eesti kroon ja kes sellest võitis – kes kaotas? Kuidas üldse luuakse raha? Miks ei tulnud Eestisse NSV Liidu lagundes tööstuslikke investeeringuid? Miks tekkis Eestis üks maailma suurimaid kinnisvaramulle?
Miks pidime üldse võtma laenu välispankadelt, et omandada ise-enda kinnisvara ja hävitada siseriiklik ostujõud? Miks on Eesti rahvas kinnisvaralenudega võlaorjastatud välispankadele, et maksta privileegi eest elada omal maal? Miks kehtib Eestis maksusüsteem, mis takistab tööstuse teket, tööhõive kasvu ja soodustab Eestis toodetud kasumi tasuta väljaviimist välisriikidesse?
Kas Eestil on enam mingisugust majanduslikku iseseisvust? Kui mitte, siis kes omab nüüd kontrolli meie majanduse üle? Kuidas töötab rahvusvaheline rahandus ja majandussüsteem? Mis on need tehnoloogiad, mille abil luuakse põhiosa maailmamajanduse lisaväärtusest? Millised riigid neid omavad?
Mis on raha? Mis on majanduskasv? Miks peab majandus pidevalt "kasvama"? Kuidas tekkis globaalne majanduskriis? Kuidas on võimalik, et riigid pankrotistuvad? Miks sunniti Eestit pärast taasiseseisvumist vastu võtma üliliberaalne majanduspoliitika? Kelle huvisid see poliitika teenib ja miks seda poliitikat propageerivad riigid seda ise ei järgi?
Kas Eesti poliitiline establishment on üldse kunagi mõistnud majanduse ja rahanduse tegelikke toimemehhanisme? Kui Eesti majanduse peamiseks ekspordiartikliks on muutnud tööjõud, siis kui kaua kulub veel aega, enne kui riigi sotsiaalmajanduslik keham on pöördumatult hävinud? Kas läbikukkunud majanduse hinda saab mõõta üksnes rahas või ka lõhutud eludes?
Kas kedagi üldse enam huvitab selle riigi majanduse tegelik olukord ja perspektiiv? Kui see on nii, siis miks keegi ei vasta nendele küsimustele? Kui see on nii, siis miks keegi neid küsimusi ei küsi…
Küsimused sillutavad teed teadmistele – olulised küsimused mõistmisele. Loodetavasti sisaldas üleval toodud loetelu mitmeid küsimusi, millele nii majanduse üle mõtisklevad kui ka selle hammasrataste vahele jäänud inimesed on juba mõnda aega vastuseid otsinud. Need on küsimused, millele siinkirjutaja ühise hüve otsingutel järgnevalt vastuseid üritab pakkuda.
Käesolev tekst on sissejuhatus neljast artiklist koosnevale kirjutiste seeriale, mis lähtuvad eesmärgist anda De Civitate lugejatele kompaktne, ent terviklik ülevaade majanduse ja rahanduse olemusest ning Eesti ja globaalmajanduse arenguloost ja hetkeseisust. Artikliteseerias leiavad käsitlemist alltoodud teemad.
Majandusteemaliste kirjutiste kvadroloogia esimene osa alustab majanduse kõige tuumsema olemuse lahtimõttestamisest, näidates seda, kuidas majandus ehk ökonoomika erineb krematistikast ning kuidas viimatinimetatud nähtuses peitub enamike majanduskriiside tegelik algpõhjus.
Olles avanud majanduse ning krematistika olemuse, vaatleb kirjutisteseeria teine osa raha ja panganduse tähendust ning finants- ja reaalmajanduse omavahelisi sidemeid. Muuhulgas näitab artikkel seda, kuidas globaalse finantssüsteemi kontroll on vorminud maailmamajanduse jõujooni ning seletab põgusalt raha kui võimuinstrumendi tähendust, mis on etendanud läbi aastatuhandete impeeriumite tõusudes ja langustes olulist, ent sageli tähelepanuta jäänud rolli.
Ehitudes teises artiklis käsitletud printsiipidele, vaatleb kirjutisteseeria kolmas osa konkreetsemalt globaalmajanduse struktuuri ja toimemehhanisme. Muuhulgas lahkab artikkel hetkel maailmamajanduses aset leidvat keskset protsessi, milleks on tööstusrevolutsiooni algusaegadest maailmamajandust kontrollinud lääneriikide esimuslikkuse taandumine ning planeedi majandusvõimsuse üha kiirenev kandumine peamiselt Euraasias asuvatesse riikidesse.
Artikkel vaatab jätkuvalt maailma finantsmajanduslikku arhidektuuri kontrolliva Lääne ning reaalmajanduslikult üha enam domineerivate nn. BRICS gruppi kuuluvate rtiikide (Brasiilia, Venemaa, India, Hiina, Lõuna-Aafrika) keerukaid suhteid. Kuna majandusliku ja rahandusliku võimu ümberjaotumine globaalsel tasandil on protsess, mille mõistmiseks ei piisa kunagi üksnes ökonoomika distsipliini heast tundmisest (mis on muuhulgas peamiseks intellektuaalseks puudujäägiks ka nende erandlike majandusanalüütikute seas, kelle analüüsid omavad tõepoolest mingisugust teadusliku tõsikindluse kvaliteeti), käsitleb globaalmajandusele pühendunud artikkel külgnevalt ka mõningaid peamisi sõjanduslikke ning poliitilisi faktoried, mis vormivad jõudude tasakaalu globaalses dimensioonis. Kuigi viimatinimetatud faktorid ei figureeri reeglina rahvusvahelist majandust käsitlevates majandusõpikutes, ei ole globaalseid võimusuhteid konstitueerivate sõjanduslike, poliitiliste ning muude heterogeensete mõjuvahendite (tööstusspionaaž, psühholoogiline sõjapidamine, poliitiline infiltreerumine, revolutsioonide eksport jne) mõistmiseta võimalik aru saada, kuidas maailmamajandus reaalsuses töötab. Sellest tulenevalt üritan artiklis kõrvalteemana käsitelda ka neid mõjureid, mis ei ole ise-eneslikult majandusvaldkonda kuuluvad, ent mis omavad maailmamajanduses aset leidvatele protsessidele märkimisväärset mõju.
Artikliteseeria kulmineerub neljandas osas teemaga, mis eeldatavasti kõnetab enamikke lugejaid kõige isiklikumal viisil, pakkudes ühtlasi põhiosa vastustest käesolevas tutvustuses püstitatud küsimustele. Nagu lugeja ilmselt mõistab, saab artikli sisuks olema põhjalikum analüüs Eesti majandusliku väärime tekkest ja läbikukkumise põhjustest.
Resümeeriv analüüs juhindub eesmärgist kasutada lugejale eelnevates artiklites selgitatud majanduse ja rahanduse alustõdesid näitamaks, kuidas Eesti majandus jõudis oma kõike muud kui kadestamisväärse olukorrani. Ühtlasi näitab artikkel, kuidas Eesti ulatuslike probleemide (demograafiline defitsiit, kapitaliinvesteeringute defitsiit, uurimus-arendustöö defitsiit, sisemise ostujõu defitsiit kombinatsioonis konkurentsivõimetu välispakkumisega, välisvõlgnevuse rekordiline kasv kombineerituna konkurentsivõimelise eksportpakkumise stagnantsusega, majanduspoliitiline küündimatus, majanduslikult absurdne hariduspakkumine ning vaesuva popluatsiooni erakordselt soodsad emigratsioonitingimused) koguefekt saab järgnevatel dekaadidel resulteeruda üksnes Eesti sotsiaalmajandusliku struktuuri pöördumatus lagunemises. Seda juhul kui kollapsifunktsiooniks osutunud majandusmudelit juba järgneva dekaadi jooksul rahvuslikust ühishuvist lähtudes ajaloo prügikasti ei heideta.