Sooideoloogial on laastavad tagajärjed inimeste jaoks, kes lasevad end opereerida ja võtavad suguhormoone, mis põhjustavad nende kehale jäädavaid kahjustusi. Mari-Vivian Ellam loetleb üles kümme müüti, mida sooteooriaga seoses levitatakse.
Tänapäeval levib ühiskonnas arusaam, et sugu ei ole üheselt mõistetav mustvalge termin ja et see koosneb tunnetuslikust, bioloogilisest, sotsiaalsest ja juriidilisest soost. Tegemist on sooteooriaga (või sooteooriatega), mida õpetatakse ka haridusasutustes ja mida levitatakse noortele ja kogu ühiskonnale kõikvõimalike kanalite kaudu. Teooriaga on seotud hulk valeväiteid.
1) Sooteoorial on teaduslik alus
Sooteooria on seganud ühte potti kokku teadusuuringud ja meelevaldsed järeldused. Näiteks on erinevates teadusharudes uuritud sooga seotud norme, hoiakuid ja ootusi. Sooteoorias on neile uuringutele viidates väidetud, et kuna need normid, hoiakud, ootused on ajas muutuvad, on sugu sotsiaalne konstruktsioon.
Kuid normid, hoiakud ja ootused ei ole sugu ning nende põhjal ei saa teha järeldust soo enda kohta. Sama mõtteloogikat kasutades võiks ka järeldada, et kuna dokument, milles on kirjas soomarker, aja jooksul aegub, siis ka sugu ise aegub.
Sooteooriad küll viitavad palju ja sageli teadusuuringutele, kuid teooriatel endil teaduslik alus puudub.
2) Sugu ei ole ainult bioloogiline, vaid on olemas ka sotsiaalne ja tunnetuslik sugu
Kuigi inimesega sooga võivad olla seotud sotsiaalsed, tunnetuslikud, juriidilised aspektid, on inimesed sugu ise siiski eranditult bioloogiline.
Muud aspektid võivad ka täielikult puududa. Näiteks lootel ja vastsündinul puuduvad sooline eneseväljendus, sootunnetus, sooga seotud käitumine, ootused soolisele käitumisele, soomarker dokumendis ja kõik muu sooga seonduv, aga sugu on neil siiski olemas.
3) Bioloogilist sugu on võimalik korrigeerida
Kõiki sooga seotud aspekte (käitumine, riietus, tunnetus, soomarker dokumendis) on võimalik muuta. Ainus, mida muuta ei saa, on bioloogilne sugu.
Operatsioonide ja hormoonpreparaatidega on võimalik muuta seda, millisest soost inimene välja paistab, kuid võimatu on muuta rakke, kromosoome, geene jm inimese bioloogilist sugu määravaid aspekte.
Naine saab näidelda, et on mees, ja nagu näitlejate puhul ikka, tuleb see mõnel paremini välja, teisel halvemini, aga näitleja ei muutu kunagi päriselt selleks, keda ta näitleb, isegi kui ta rolli väga hästi sisse elab ja sellest enam kunagi välja ei tulegi.
4) Interseksuaalid on tõestuseks, et sugu ei ole binaarne.
On olemas inimesi, kelle bioloogilise soo parameetrid – kromosoomid, suguelundid ja reproduktiivorganid – viitavad erinevatele sugudele. Siiski sugusid, millele need parameetrid viitavad, on kaks.
Interseksuaalid ei ole kesksoolised ja nende puhul ei ole tegemist nähtusega väljaspool kaht sugu, vaid nende puhul on kahe soo tunnused segunenenud. Ei ole olemas inimest, kelle sootunnused oleks mittebinaarsed.
5) Sooteooria õpetamine päästab noori depressioonist ja suitsiidist
Statistika sooteooria depressioonivastast mõju ei kinnita. Ühiskondades, mis on liberaalsemad ja kus sooteooria on levinud, ei ole noorte depressiivsus madalam kui mujal. Transinimesed on seejuures eriti depressiivsed ja seda ka väga tolerantsetes ühiskondades (Vt nt pikaajaline Rootsi uuring).
Lisaks on ebatõdede õpetamine selleks, et keegi tunneks end õnnelikumana, väga riskantne. Tõde on oluline, et inimene saaks vastu võtta adekvaatseid otsuseid ja leida oma probleemidele adekvaatseid lahendusi.
6) Sooteooria õpetamine muudab ühiskonna sõbralikumaks ja sallivamaks
Sooteooria õpetamine pigem kasvatab eelarvamusi ja vaenu, kui vähendab seda.
Arusaam, et sallivus sõltub mingi teooria omaksvõtmisest, viib valedele järeldustele, et kui inimene teooriaga ei nõustu, on ta automaatselt vaenulik ja sallimatu.
Inimese sõbralikkus teiste vastu päriselt ei sõltu tema maailmavaatest ega sellest, kas ta usub või ei usu mingit sorti teooriat.
Transinimeste vastu sõbralik olemiseks ei pea uskuma, et nad on sündinud valest soost kehasse. Täiesti piisav on uskuda, et iga inimene on väärtuslik ja ainuüksi seetõttu tuleb temasse suhtuda lugupidamisega ja heatahtlikult.
7) Soodsüfooriaga inimesi saab aidata ainult see, kui nad teevad soopöörde (ehk „korrigeerivad" oma sugu)
Kuna bioloogiline sugu on inimese ainus sugu, ei ole soodüsfooria kui tunnetusliku ja bioloogilise soo erinevusest tingitud ebamugavus, pinge ja stress võimalik. Inimese halb enesetunne peab olema tingitud millestki muust.
Endised transinimesed on toonud välja näiteks järgnevat:
a) seksuaalne väärkohtlemine lapsepõlves, mis on neid pannud kahtlema oma soos või tekitanud soovi olla teisest soost (et mitte olla vastassoole atraktiivne)
b) traumaatilised kogemused seoses samast soost eakaaslastega (teiste poiste vägivaldsus vm, mis tekitas tunde, et vastassoost olla on turvalisem ja parem)
c) vanema(te) soov saada teisest soost last. Isegi kui seda kunagi pole välja öeldud, võib selline ootus (ja pettumus) alateadlikult last mõjutada.
d) soostereotüüpidele mitte vastamine ja sellega seotud raskused
e) depressioon, mis ei ole otseselt seotud sooga, aga soopööre tundub lahendust pakkuv (ehk on probleem tõesti selles, et ma olen sündinud vales kehas, äkki sellepärast mul ongi nii halb)
f) erinev neurotüüp (nt autism) ja sellest tulenevad raskused, millele soopöördest lahendust otsitakse
Iluoperatsioonid ja hormoonid, mille sooteooria lahendusena välja pakub, ei ole tõenduspõhine ravi depressiooni ega muude hädade vastu.
8 ) Uuringud näitavad, et sookorrigeerimine mõjub soodüsfooriaga inimestele positiivselt ja aitab neid
Probleemseid ja kahjustavaid lahendusi ei saa tolereerida ainuüksi seetõttu, et need inimesi tunnetuslikult (ajutiselt) aitavad.
Kahtlemata saavutaksime ajutisi positiivseid enesetundemuutusi ka uimasteid ja alkoholi manustades. Needki tekitavad inimestes hea ja kerge tunde ning tunnetuslikult kaotavad depressiooni ära. Mõju kestab, kuni inimene kaineks saab.
Soopöördega on lugu paljuski sarnane. Esiteks mõjutavad hormoontabletid inimest keemiliselt. Testosteroon annab energiat ja seljatab seetõttu (vähemalt ajutiselt) depressiooni. Samas võib see põhjustada ka agressiivsust ja raevu (nagu alkohol ja uimastidki).
Teiseks on soopöörde mõju sageli ajutine. Enamik uuringuid, mis näitavad positiivset mõju, on lühiajalised. Ja pikaajalised uuringud ei võta arvesse neid uuritavaid, kes vahepeal on „ravi" katkestanud.
Maailmas on suur hulk tagasipöördujaid (detransitioners), kes väidavad, et operatsioonid ja hormoonid on nende elu ära rikkunud. Soopöördekliinikuid on kaevatud tekitatud kahju tõttu ka kohtusse ja kliinikuid on ka seetõttu suletud. Näiteks Tavistocki kliinik Suurbritannias suleti seetõttu, et ravimudel seadis noored ohtu ja antud ravi tõenduspõhisus oli puudulik.
9) Sooteooria ründamine tähendab transinimeste ründamist
Teooria kritiseerimine ei tähenda inimeste kritiseerimist.
Oluline on mõista, et ka kõik transinimesed ei poolda sooteooriat ega pea sooteooria teese õigeks või enda kohta kehtivateks.
Mitmed tuntud transinimesed (Blaire White, Scott Newgent, Buck Angel jt) on võtnud sõna sooteooria vastu ja näinud seda suure ohuna, eriti noortele.
Transinimeste soopööre on läbi ajaloo olnud tingitud erinevatest põhjustest (näiteks naiste soovist elada sellist elu, nagu elavad mehed – minna sõtta vms). Nende valikul pole sooteooriaga olnud vähimatki pistmist.
Transnaine Joelle Marcelle Antson on öelnud: „Mõnikord räägitakse transinimestest kui „vales" kehas sündinutest ja mõnele transinimesele sobib see narratiiv, aga minu keha on hea ja tark."
Iga transinimese lugu on erinev ja sooteooria pigem püüab transinimesi suruda mingisse kindlasse selgituste kasti, mitte päriselt nende lugusid mõista.
10) Inimesed, kes ei suuda sooteooriast aru saada, on rumalad
Sooteooria ei ole mitte niivõrd keeruline, kuivõrd segane ja vastuoluline. Inimestel pole seda võimalik omaks võtta mitte seetõttu, et nad ei suudaks nii kaugele mõelda, kuivõrd seetõttu, et see ei sobi kokku päris maailmaga ja kehtivate seaduspäradega.
Näiteks on sooteooria kohaselt inimesel mitu sugu: bioloogiline sugu ja tunnetuslik sugu (lisaks ka sotsiaalne ja juriidiline). Sooteooria kohaselt inimese sugu koosneb nendest sugudest. Loogika ütleb, et kui miski koosneb kahest osisest, on see nende kahe osise segu või summa. Sooteooria ei järgi seda loogikat. Kui inimese tunnetuslik sugu on üks ja bioloogiline sugu teine, siis tema sugu kokkuvõttes ei ole nende kahe summa, vaid võrdub tunnetusliku sooga.
Sooteooria ei paku veenvat selgitust tunnetusliku soo olemasolu kohta ega ammugi selle kohta, miks tunnetuslik „sugu" prevalveerib kõigi teiste „sugude" üle ja miks just bioloogilist sugu peab muutma tunnetusliku soo järgi, mitte tunnetuslikku sugu kohandama bioloogilise järgi (leppima oma bioloogilise sooga). Või miks ei võiks inimene, olles segu erinevatest sugudest, eladagi sellisena, nagu ta on – olla mees, kes on tunnetuslikult naine.
Aursaamatuks jääb ka sooteooria õpetamise vajadus ja ainus eesmärk näib olevat rohkemate soopöörete esilekutsumine, mis seda eesmärki ka täidab.
Ühiskondades, kus sooteooriad levivad, kasvab soopööret tegevate inimeste hulk aasta-aastalt. Nii ka Eestis. Sotsiaalministeeriumi andmetel on arstlikule komisjonile saadetud soo andmete muutmise taotluste arv viimase kümne aasta jooksul hüppeliselt kasvanud:
- 2016 – 1
- 2017 – 1
- 2018 – 1
- 2019 – 26
- 2020 – 40
- 2021 – 55
- 2022 – 122
- 2023 – 184
- 2024 – 164
- 2025 – 98 (27.08.2025 seisuga)
Sooteooria vastu olek ei ole seotud mitte niivõrd inimeste rumalusega ja küündimatusega keerulisest teemast aru saada, vaid eelkõige sooviga lõpetada sooteooria ühiskonda kujundav mõju.
Siinkirjutaja on samadel kaalutlustel algatanud petitsiooni, mida saab allkirjastada SIIN.