Marine Le Pen intervjuus Objektiivile: Eesti immigratsioonipoliitika võiks olla Euroopale eeskujuks

Le Peni sõnul seisab Euroopa ajaloolise valiku ees

Objektiivil avanes võimalus teha riigikogus lühike eksklusiivintervjuu Prantsuse poliitiku Marine Le Peniga, keda tuntakse ühe peamise islamiseerumise ja Euroopa Liidu föderaliseerumise vastase häälena Euroopas. 

Intervjuust jäid kõlama iseseisva riigi ideaali kajastavad seisukohad. Le Peni sõnul seisame ajaloolise valiku ees, kas jätkame föderaliseeruvas Euroopa Liidus, mis näeb end impeeriumina, või rahvusriikide Euroopas, kus rahvusi austatakse, rahvaid kuulatakse ja seeläbi saab demokraatia jälle elavaks.

Täname Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda intervjuu võimaluse eest!

*  *  *

Meie meedias väidetakse sageli, et jutud massilisest islamiimmigratsioonist on Eestis kohatud, kuna meil ju ei ole seda. Kas Teie hinnangul ohustab islamiimmigratsioon Eestit ja teisi Baltimaid?

See ähvardab Euroopat. Väga kindlasti ja väga ilmselt. Ja ühel hetkel jõuab see lõpuks kõikidesse riikidesse. Peab vaatama seda, mis toimub Prantsusmaal. Vaadake seda draamat, mis toimub hetkel Rootsis. Ja see ei ole nii, et kuna oleme praegu säilinud, siis me ei ole ohus, arvestades Euroopa Liidu eeskirju ja piiride täielikku avamist, mis on peale surutud.

Mida tuleks Eestis ette võtta, et vältida Prantsusmaal tehtud vigu seonduvalt massiimmigratsioonile uste avamise ja selle ohjamisega?

Ausalt öeldes tuleb tunnistada, et Eesti on juba astunud need vajalikud sammud. Ilmselt tänu sellele on ta ka säilinud. See, et Eesti ei ole praegu massilise sisserände ohver on seepärast, et ta on otsustanud seda mitte olla. Ja et ta toimis vaba rahvana, vaba rahvusena. Seega hoopis meie peaksime eeskuju võtma sellest, mis toimub Eestis, et vältida selle demograafilise draama jätku, mille all me kannatame.

Kuidas tuleks erinevate Euroopa riikide rahvuslike jõudude vahel tõhusalt koostööd teha, et sälitada riikide suveräänsust ja hoida ära Euroopa Liidu föderaliseerumist?

Meie ees on praegu ajalooline valik. Me kas jätkame föderaalses Euroopas, Euroopas, mis näeb end impeeriumina ja soovib kehtestada üleüldiseid standardeid kõigis riikides. Või, meie tõuke all, valime koostööde Euroopa, rahvuste Euroopa, kus rahvusi austatakse, rahvaid kuulatakse ja seeläbi saab demokraatia jälle elavaks.

Usun, et me moodustame Euroopa Liidus supergrupi nendega, kes peavad väga tähtsaks just nimelt rahvuslust, aga ka neid kaitseid, mida rahvused endaga tegelikkuses kaasa toovad. Rahvuste vahel on palju asju, mida teha, aga kui pole enam rahvust, siis pole ka enam Euroopat.

Kuidas kommenteerite Eesti meedias domineerivat kriitikat, et Teiega ei tohiks isegi mitte kohtuda, kuna Teie parteil olevat Venemaa võimuringkondadega lubamatult lähedased suhted?

Täna Prantsusmaal heidetakse mulle just vastupidist ette. Mind kritiseeritakse, sest oman suhteid ameeriklastega. Seega tahaksin öelda neile, kes meid vaatavad, et Prantsusmaal on rahvaste ajaloos eriline koht. See on tasakaalu rahvus.

Prantsusmaa on alati olnud n.-ö “joondamata” riikide liider, see tähendab siis riikide, kes ei sõltunud ei Ameerikast ega Venemaast. Me oleme seega nendest mõlemast võimuallikast ühel ja samal kaugusel ja ma usun, et see on Prantsusmaa ajalooline roll.

Prantsusmaa ei alistu mitte kunagi ühelegi teisele rahvusele ja veel vähem impeeriumile ja see on ka põhjuseks, miks me nii väga Euroopa Liitu kritiseerime.

Kui peate Objektiivi tegevust oluliseks, siis toetage seda annetusega! Annetuse vormistamine annetustelehel võtab vaid mõne hetke. Täname!