Vihakõne kriminaliseerimise eemärgiks pole mitte sundida inimesi paremini käituma, vaid vaigistada valitseva maailmanägemuse vastaseid avalikke sõnavõtte ja luua ebamäärane hirmuõhkkond. Euroopa ja Põhja-Ameerika arvukate näidete varal võib öelda, et selle protsessi keskmes on eelkõige püüd piirata sõna- ja südametunnistuse vabadust. Meil üritab seda agendat edendada sots Andres Anvelt, tõdeb Markus Järvi seekordses nädalakommentaaris.

Sotsiaaldemokraadid hakkavad tänapäeval üha rohkem juurte juurde tagasi pöörduma. Kui mitte niivõrd majanduslikult, siis vähemalt algse Kommunistliku Internatsionaali totalitarismi edendavate püüdluste poolest küll. Sellest annab tunnistust ka kolmapäeval riigikogus peetud kriminaalpoliitika arutelu, kus Andres Anvelt kutsus justiitsminister Urmas Reinsalu esitama lähiajal eelnõu, mis kriminaliseeriks vihateod ja vihakõne.

Meenutagem, et endise valitsuskoalitsiooni justiitsministrina üritas Anvelt pingsalt sama asja teostada. Seega võib teda õigusega pidada juba teenekaks vihakõne veteraniks.

Sama salakavalalt nagu vasakliberaalne eliit edendab ühiskonnas vihakuriteo ja vihakõne kriminaliseerimist, jätab ta eelkõige vihakõne mõiste targu ähmasusse. See toob endaga kaasa poliitkorrektsuse nõuetest valitsetud ebamäärase hirmuõhkonna süvenemise, mille vilju on tänaseks saanud tunda juba arvukad kodanikud nii Euroopas kui ka Põhja-Ameerikas.   

Arusaamatuks jääb ka Anvelti arvamusartiklis väljendatud nägemus, nagu aitaks n-ö vihakõne kriminaliseerimine kaasa ühiskondlike käärimisprotsesside lahendamisele. Olukorras, kus ühiskonnas laiutab maailmavaateline lõhe ja võimulolev seltskond üritab jõuga oma libaralistlikku ideoloogiat rahva kurgust sondiga alla lasta, ei lahenda surve lisamine mitte midagi.

Vastupidi. See pingestab olukorda veelgi ning sunnib kodanikke oma põhiõiguste kaitseks avalikult välja astuma.  

Tervemõistusliku maailmatunnetuse jalge alla tallamine ning sealjuures ühiskondliku survemehanismi karmistamine ja mutrite kinnikeeramine võib potentsiaalselt olla väga tõsiste ühiskondlike plahvatuste põhjuseks.