Markus Järvi heidab nädalakommentaaris põgusa pilgu Poola välisministri väljaütlemistele Euroopa võimuladviku aadressil ja vaatleb vasakliberaalse häälekandja Eesti Päevalehe kramplikku reaktsiooni Poola teemal, mis meenutab kahtlaselt palju EPL-i eellase Noorte Hääle omaaegseid juhtkirju.

“Mind pani see kiri väga imestama. Sest Euroopa Liidu ametnik, kes pandi ametisse poliitiliste suhete kaudu, kritiseerib demokraatlikult valitud valitsust. Kust võtab ta selleks õiguse? Minu jaoks ei ole härra Timmermans mingi legitiimne partner,” poetas Poola välisminister Witold Waszczykowski kommentaariks Euroopa Komisjoni asepresidendi Frans Timmermansi kriitikale.

Selliseid lauseid pole EL-i suunal lajatanud minu teada isegi mitte Orbán ja tema kabinet ja selles kõlab eurobürokraatide kõrvu tõeline häirekell: kuskil on kellelgi hakanud euroopa ametlikust ideoloogiast ja selle survemehanismidest väga-väga villand saama.

Kuigi iseenesest on küsitav, kas seadusemuudatused Poola ringhäälingu nimetamise protsessis, millest tüli on tekkinud, on vajalik, on samas selge, et praktikas toimuvad pea kõikjal Euroopas rahvusringhäälingute juhtkondade nimetamised just valitsusringkondadele meelepärasel viisil.

Tuletagem meelde, kuidas ERR-i nõukogu koosseis sõltub paljuski parlamendivalimiste tulemusest, rääkimata sellest, et meie rahvusringhääling on pea täielikult valitsusringkondade poolt edendatud vasakliberalismi teenistuses ning ERRi juht on pikki aastaid olnud valitsuserakonna liige.

Täiesti õigustatult võiks küsida ka siin, kuidas sellises olukorras on garanteeritud Eesti rahvusringhäälingu seaduse kolmandas paragrahvis sätestatud printsiip, mille kohaselt on rahvusringhääling oma saadete, programmide ja muude meediateenuste tootmisel ja edastamisel sõltumatu ning lähtub üksnes seaduse nõuetest?

Tundub, et Poolale ongi EL-i silmis saatuslikuks osutunud pigem vale maailmavaade. Kui avalik õiguslike kanalite tegevust suunavad varjatumate hoobade kaudu vasakliberaalid, siis sellele tavaliselt Euroopa Komisjoni poolset kriitikat ei järgne. Printsiip on lihtne: quod licet Jovi, non licet bovi. Mis Jupiterile on lubatud, pole seda sugugi mitte Jupiteri ohvriloomale härjale. 

Head kaasamõtlemist!