Postimehe toimetaja Martin Ehala leiab ühelt poolt küll, et Eesti e-valimiste tehnilise lahenduse usaldusväärsuses pole põhjust kahelda, kuid samas rõhutab, et e-hääletuse usaldusväärsus ei sõltu üksnes selle tehnoloogilisest poolest. Tema sõnul on e-valimiste süsteemi haldavaid inimesi võimalik šantažeerida või nendega manipuleerida, kui ründajal on selleks piisavalt motivatsiooni ja ressursse.
"Usaldus e-valimiste vastu on kaua olnud üle 70 protsendi, kuid kevadiste valimiste järel langes 60 protsendi peale. Mujal Euroopas pole isegi meie 20-aastane kogemus usaldust nii palju kasvatanud, et keegi e-valimisi reaalselt kasutama oleks hakanud (kuigi katsetusi on tehtud)," kirjutab Ehala Postimehes.
"Mida pingestatum on geopoliitiline olukord, seda suurem on vastase motivatsioon meie ühiskonda destabiliseerida. Hiljutised pommiähvardused ja veealuste kaablite rikkumine on just seda laadi sekkumised, valimiste kompromiteerimine oleks oluliselt tõsisem," lisab ta.
Ehala sõnul ei ole aga põhjust kahelda selles, et Eesti e-valimiste tehniline lahendus on igati usaldusväärne: "Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) infoturbe professori Ahto Buldase sõnul on Eesti e-valimiste krüptograafiline lahendus tehtud nii keeruline, et selle lahtimuukimiseks vajalik arvutusressurss teeks ründamise kellele tahes liiga kulukaks."
Kuid samas ei sõltu tema hinnangul e-hääletus üksnes selle tehnoloogilisest usaldusväärsusest, sest nagu mainis ka TTÜ rakendusliku tehisintellekti professor Tanel Tammet, on süsteemi haldavaid inimesi võimalik šantažeerida või nendega manipuleerida, kui ründajal on selleks piisavalt motivatsiooni ja ressursse.
Lisaks on e-valimised tema sõnul pabervalimistega võrreldes vähem läbipaistvad, seda eriti tavalisele valijale, ning nii on usaldust võimalik murendada isegi siis, kui sisulist põhjust ei ole.
Võttes arvesse ka muid tegureid, siis on tema hinnangul on reaalne oht, et usaldus e-valimiste vastu võib langeda alla kriitilise piiri. Selle vältimiseks tuleks tema sõnul muuta e-hääletus usaldusväärsemaks:
"Selleks on mitmeid võimalusi – näiteks lasta hääli lugeda mitmel paralleelsel häältelugemismeeskonnal. Samuti on võimalik valimiste ausust kontrollida statistiliste meetoditega (nn election forensics "valimisekspertiis"). Selleks tuleks avalikult kättesaadavaks teha detailsed isikustamata paber- ja e-hääletuse tulemused valimisjaoskonniti ning e-hääletuse logid."
Kokkuvõtvalt leiab Ehala, et e-valimiste usupõhised mesinädalad on läbi saanud: "Pingestunud maailmas ja lõhestunud ühiskonnas on vaja rakendada reaalseid viise, kuidas usaldust valimiste vastu suurendada – kui see langeb veel 10 protsenti, on see reaalseks ohuks valimistulemuste legitiimsusele."
Toimetas Martin Vaher