Majandusanalüütiku Martin Enlundi sõnul on ühiskond niivõrd kompleksne süsteem, et selle tsensuuriga torkimine muudab kõik võimalikud probleemid ainult hullemaks.
Tänased tsensuurientusiastid pole keerukate (komplekssete) süsteemide keskel võimelised teadma, mis on tõde ja mis mitte ning enne tsensuuritegu ei mõelda teemasid läbi.
Slovakkia naispresident teatas 2023. aasta suvel, et "Venemaa jutupunktidele on tema riigis viljakas pinnas". Prantsusmaal kurdeti laiaulatusliku "Venemaa tahtliku väärteabe megakampaania" pärast, mis "õõnestab demokraatliku debati tingimusi". Euroopa Komisjon tunneb muret, et Slovakkias ja Austrias võivad võimule saada "venemeelsed" poliitikud, mis omakorda võib Vladimir Putini jaoks osutuda võimsaks tööriistaks Ukraina vastu. Inimestele räägitakse, et kõik sellised asjad oleksid "katastroof". Kõigele lisaks muretsetakse, et tehisaru saastab teabevälja veelgi rohkem kui Putin seda teha suudab.
Nende murede taustal on mõistetav, et suurel hulgal üritatakse erinevatel viisidel piirata nii tahtliku kui tahtmatu väärteabe (dis- ja misinformatsioon) levikut. Disinformatsioon tähendab tahtlikult levitatavat väärteavet, misinformatsioon väärteavet, mida levitatakse teadmatusest, otse kurja soovimata. Selle vastu üritab Ühendkuningriigi valitsus kehtestada usaldusväärsete uudisteallikate nimekirja. Euroopa Liidu digiteenuste seadus nõuab suurtelt ilmavõrguplatvormidelt väärteabe kohest eemaldamist ja kui seda ei tehta, tabavad neid tohutu suurusega trahvid. Selle seaduse taga on samad inimesed, kes panid kokku uskumatult rumala küpsiseseaduse…
Tänastel tsensoritel võivad olla isegi head kavatsused, kuid nende võitlus tahtliku ja tahtmatu väärteabega nõuab objektiivsust tasemel, mida neil pole ja mida üpris tihti pole ühelgi inimesel võimalik saavutada(!). Seda eriti puhkudel, kui on tegemist komplekssete süsteemidega.
Inimühiskond ja majandus on väga keerukad süsteemid. Komplekssete süsteemidega kaasneb paratamatus, et nende osade vastastikusest sõltuvusest ja koostoimest kerkivad esile järjest uued ning ennustamatud olukorrad. See tähendab, et osi uurides pole võimalik saada aru tervikust. Selliste olukordade näiteks on liblika tiivalöögi efekt – ühel pisikesel sündmusel võivad olla kaugele ulatuvad ja ennustamatud tagajärjed. Selliseid süsteeme võib võrrelda ka põldmarjaväätide vaibaga. Iga väät on põimunud teiste väätidega. Ainus, milles võib marju korjama minnes kindel olla, on ootamatud tagajärjed, mis on tihti valusad.
Kui tänased eksperdid või tsensorid käsitlevad ühiskonda pigem komplitseeritud kui kompleksse süsteemina, siis ei peaks tulema üllatusena, kui nende tegevusele järgnevad ootamatud tagajärjed. Nagu näiteks ohjeldamatule rahatrükile järgneb inflatsioon. Komplekssete süsteemide lahendusi ei saa välja arvutada ja neid pole võimalik lõpuni teada. Selle asemel tuleb väikeses mahus katsetada erinevaid lahendusi. Tsensuur välistab sellise lähenemise.
Facebooki survestatakse kogu aeg, et see tsenseeriks, eemaldaks ja keelaks ära erinevad isikud, organisatsioonid ning piiraks teatud allikate sõnumite levikut. Meta juht Mark Zuckerberg tunnistab isegi, et nomenklatuur on sundinud Facebooki tsenseerima asju, mis on kas vaieldavad või on tõsi. Ta nendib, et selline tegevus vähendab usaldust.
Mida ühel päeval peetakse väärteabeks võib järgmisel päeval olla puhas tõde. Seda juhtus Covidi ajal palju kordi. Tsensorite tegevus õõnestab usaldust meediaettevõtete, võimude ja kõigi teiste organisatsioonide vastu, mis kasutavad või on sunnitud kasutama tsensorite abi. Selline usaldus on sotsiaalse kapitali väga oluline tahk, seda eriti ajal kui on tegu tõeliste kriisidega ja sel põhjusel tuleb seda usaldust hoida nii püüdlikult kui vähegi võimalik.
Seetõttu võib ainult loota, et tsensorid mõtlevad enne väga hoolikalt järele, kui mõnda teemat piirama asuvad ja kas nad on oma "tõikades" piisavalt kindlad. Kasuks tuleks isegi väike amps alandlikkust, kuna tänaseks on teada, et eksinud pole mitte ainult tsensorid, vaid valetanud on presidendid, maailmakuulsad teadlased ja mõned poliitikud on teinud tsensuuri toel isegi hirmust relva.
"Aga miks sa näed pindu oma venna silmas, palki iseenese silmas aga ei märka? Või kuidas sa võid oma vennale öelda: „Lase ma tõmban pinnu sinu silmast välja!" ja ennäe, sul endal on silmas palk? Sa silmakirjatseja, tõmba esmalt palk oma silmast välja, ja siis sa näed pindu oma venna silmast välja tõmmata!"
– Matteuse 7:3–5
Selline on jätkuvalt küsimus, millele kõik peaksid vastama.
Tõlkis Karol Kallas