9. mail toimus riigikogus e-valmiste teemaline arutelu, kus ühe kõne pidas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Martin Helme. Tema sõnul tähendab e-valimiste kontrollimatus määratut demokraatia kriisi.
Helme alustas sõnavõttu (al 11:49) tõdemusega, et valimised, mida pole võimalik erapooletutel vaatlejatel ja opositsioonil vaadelda ning kontrollida, pole päris valimised. Kui võimul olev valitsus nõuab valimiste tulemustesse uskumist, siis usupõhised valimised pole demokraatia. Riik, kus ligi pool elanikkonnast ei usu valimiste aususesse pole EKRE juhi sõnul demokraatlik.
Helme sõnul eí luba valimisteenistus ja riigi infosüsteemi amet (RIA) e-hääletamise tulemusi kontrollida. Kui paberhääletamise puhul on võimalik vaatlejatel valijate allkirjalehega tutvuda, siis e-hääletamise puhul keelduti võrreldavate andmete esitamisest. EKRE juht avaldas kahtlust, et sellised anmded oleks ilmselt näidanud, et väga lühikese ajaga sisenes ühest arvutist "virtuaalsesse valimisjaoskonda" väga palju inimesi. "Näiteks mõne Harjumaa mobiilimasti alt laeti üles 15 000 e-häält mõne minutiga," toob Helme põhjenduse kahtlustele.
Ta jätkas, et pole võimalik saada teada kui palju inimesi käis virtuaalses valimisjaoskonnas "niisama vaatamas" ja kui paljud tegelikult hääletasid. Samuti ei avalikustata, kas ja kui palju erinevad erinevates e-häälte kokkulugemise etappides häälte arvud. Teada on ainult lõpploend.
Nomenklatuur põhjendab, et e-hääletamise usaldusväärsust kinnitab asjaolu, et 2023. aasta riigikogu valimiste ajal käis varasemaga võrreldes rohkem inimesi e-valimas. "Vabandust, kust me teame, mis arv inimesi tegelikult üldse käis e-hääletamas," küsib Helme sellise väite peale?
"Vaatlejatel puudus võimalus välja selgitada, kui palju inimesi mis IP-aadressilt tegelikult üldse sisenes valimissüsteemi," jätkas ta.
Kahtluseid e-valimiste suhtes suurendab asjaolu, et võimalik pole teada, kuidas hoitakse ära kõige suurem turvaoht ehk sisemise rünnaku risk, et näiteks mõni süsteemiadministraator ei nokitseks häälte kallal. "Valimisteenistus ei suutnud meile selgitada, mitu inimest üldse omab õigust e-hääletuse süsteemis teha selliseid muudatusi, mis võimaldavad muuta näiteks programmikoodi. Teadaolevalt seda valimiste ajal muudeti," osutas Helme.
Kui igasuguse infotehnoloogia põhises süsteemis tehtud liigutusest jääb alati maha jälg, siis valimisteenistuse sõnul logi, kes, millal ja milliseid muudatusi e-hääletamise süsteemis on teinud, olemas ei ole. Elik kui on, siis on see riigisaladus.
Samuti ei tea valimisteenistus, kus täpsemalt asuvad e-hääletamise andmed ja "lihtsatele inimestele" jäetakse taas ainult usk, et kõik on turvaline ning hästi.
Helme on veendunud, et see pole vaatlejate ja opositsiooni asi nuiata valimisteenistuselt ja RIA-lt e-hääletuse kontrollimiseks andmeid. See on riigi ja vastavate ametiasutuste-teenistuste asi tõestada, et demokraatiaga on kõik korras. Kuna sellist olukorda olemas ei ole, siis alates e-hääletuse käivitamisest ripub Eesti valitsuste kohal "karjuv" õiguspärasuse probleem. Ehk e-valitud valitsused pole lõplikult õiguspärased.
"Kui rahvas ei usu, et tema tahe on ausalt ja täpselt fikseeritud valimistulemustes, siis on demokraatia vundament lagunenud ja kogu ülejäänud ehitis ei püsi enam," nentis Helme. "Me oleme Eestis sellesse olukorda jõudnud."
Ta küsib, et kui e-hääletamisega seotud küsimustele on vastava tahte korral suhteliselt lihtne vastata, siis miks ometi seda ei tehta? "Kas asi on selles, et polegi võimalik ära tõestada, et meie e-valimiste süsteem töötab ausalt ja õigesti, sest see tegelikult ei töötagi ausalt ja õigesti," arutleb Helme? Ta lisas, et tema hinnangul ongi olukord just selline.
Helme sõnul leiab üha suurem osa ühiskonnast, et meil on õiguspäratu ja pettusega võimule tulnud totalitaarne valitsus. Kõik selle võimu abil paika saanud põhiseaduslikud institutsioonid, samuti kõik selle võimu poolt tehtud otsused ei ole õiguspärased. Mis omakorda tähendab, et seadusekuulekatele ja põhiseadustruudele kodanikele pole nende tehtud reeglid, seadused ja ettekirjutused siduvad ning kohustuslikud.
Toimetas Karol Kallas