Kui keegi ütleb, et samasooliste abielu küsimus saab lahendatud pelgalt kahe sõna muutmisega perekonnaseaduses, on see suure ja sügava teema pisendamine nii väikeseks kui võimalik, leiab politoloog ja Tartu Ülikooli teadur Martin Mölder. Ta rõhutab, et rahva valdava enamuse jaoks moodustavad perekonna endiselt mees ja naine ning nende abieluliidust sündivad lapsed ning selle tähenduse muutmiseks puudub hetkel rahva toetus.
"Mõiste "abielu" Eesti põhiseaduse ja perekonnaseaduse käsitluses tähendab perekonda ning läbi selle on abielu tähenduse muutmine paratamatult ka perekonna tähenduse muutmine. Ei Eesti valijate ega ka vastvalitud riigikogu liikmete hulgas ei ole tegelikult selget enamust, kes abielu või perekonna tähenduse muutmist toetaksid," kirjutab Mölder.
Mölder selgitab, et abielu on läbi perekonna mõiste meie põhiseadusesse kirjutatud, kui meie "rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alus". Seega tähendab perekond ennekõike meest ja naist, kes on abielus ning rahvas saab püsida ja kasvada ainult läbi selliste perede, kus sünnib lapsi.
"Ka perekonnaseadus näeb abielu ja perekonda samatähenduslikena. Seadus algab abielu mõistega, mis on määratletud kui liit, mis sõlmitakse mehe ja naise vahel. Juba see rõhuasetus annab mõista, et abielu ja perekond on väga tihedalt seotud. Kuid perekonnaseaduses ei ole abielust juttu ainult esimeses lauses. Väga suur osa sellest seadusest tervikuna räägib abielust, abikaasadest ja nendevahelistest suhetest. Kui selles esimeses punktis muuta abielu mõistet, tähendab see vägagi ühemõtteliselt ka seda, et muudetakse perekonna mõistet," selgitab Mölder.
Ta toob välja, et valijate jaoks moodustavad perekonna kas mees ja naine (67 protsenti märgib perekonna tähenduse all ära selle kombinatsiooni), mees, naine ja lapsed (90 protsenti) või üksikvanem lastega (58 protsenti). Kaks samasoolist inimest moodustavad tema andmetel perekonna vaid 29 protsendi valijate jaoks ja kaks samasoolist inimest koos lastega vaid 34 protsendi valijate jaoks.
"Ehk siis valdava enamuse valijate jaoks on mõiste "perekond" sama tähendusega, nagu ta on praegu meie põhiseaduses ja perekonnaseaduses – see on kooselu mehe ja naise vahel, millest võivad sündida lapsed," rõhutab Mölder.
Postimehe valijakompassile tuginedes väidab Mölder, et tegelikult pole praeguses riigikogus ka saadikute tasandil toetust abielu mõiste muutmisele. Hetkel on teada 82 riigikogu liikme seisukoht selles küsimuses ning nendest 39 arvab, et abielu peaks jääma mehe ja naise vaheliseks liiduks ning 36 arvab, et ei peaks. Seitsme jaoks ei ole see teema aga oluline.
Mölderi jaoks on seega ilmne, et kui iga rahvaesindaja peaks siin oma südametunnistuse järgi hääletama, oleks riigikogu selle koosseisu enamus seisukohal, et abielu peaks jääma mehe ja naise vaheliseks liiduks.
"Abielu tähendab perekonda ning perekond tähendab esmajoones lapsi, naist ja meest. Lapsed saavad sündida ainult kooselust, mis on naise ja mehe vahel. Sellisel kooselul on eriline tähtsus, sest sellest sõltub ühiskonna tulevik. Ning siit tuleb paratamatult erisus perekonna ja muu kooselu vahel. Kahju, et see erisus on suuremas debatis, ülevoolavate emotsioonide ning poliitilise pisendamise, kauplemise ja kiirustamise taustal kaduma läinud. Eesti rahvas väärib enamat," leiab Mölder.
Lõpetuseks kirjutab ta, et eelmine kord, kui sellel teemal tehti midagi kiirustades, läbimõtlemata ning toonase valijaskonna enamuse arvamusega vastupidiselt – mille all peab ta silmas kooseluseaduse poolikut vastuvõtmist 2014. aastal –, tekkis sellest pikaks ajaks palju poliitilist pinget ja paksu verd, mille tagajärgedega me osalt tegeleme seni. Seetõttu leiab ta, et ei maksa kaks korda sama reha otsa astuda.
Toimetas Martin Vaher