See on esimene asi: vabadust ei tule, kui te usute valesid. Mitte kunagi. Te ei saa mitte kunagi vabaks kui te usute reetureid ja lurjuseid. Ja neid on kõik kohad täis hoiatas kirjanik Sven Sildnik meeleavaldusel vaba ühiskonna kaitseks.

Tere miljoni vaese maa! Te olete tulnud Vabaduse väljakule nagu on kohane vabale ja väärikale orjarahvale. Hea on teid näha siin. Ma loodan, et te olete mässulised orjad ja kuulete kõiki neid üleskutseid, mis siin on juba esitatud ja veel esitatakse. Me hakkame vastu! Me hakkame vastu! Me hakkame vastu! Me ei kuula ühtegi lurjust, me ei kuula ühtegi ajalehe valet, ühtegi Kaja Kallase valet, ühtegi haige arsti valet, mitte kunagi enam. Ei! Ei! Ei! Ei!

Ei, see kõik on tore. Mul on nii hea meel, mul on nii hea meel siin olla. Teid on siin ikka hullult palju. See näitab, et kõik ei ole lambad. Kõik ei ole lambad. Teil on inimese näod peas. Ma ei näe kunagi inimese nägu lehes, telekas ega plakatitel aga siin ma näen inimesi. Teate kui hea see on? See on sama hea kui päikeseloojang või päikesetõus või mõni katastroof, mis ootab ees lurjuseid. Ma loodan, et see katastroof tuleb ja te aitate selle katastroofi ära teha.

Ma teen ettepaneku mälestada kadunud eesti kirjandust ühe sekundilise leinaseisakuga. Meil oli kirjandus aastal 88 ja meil ei ole seda enam. Me oleme kirjanduse kaotanud, nii nagu me oleme kaotanud oma ajakirjanduse ja väga palju oleme kaotanud oma väärikatest esindajatest igal pool muudel aladel. Olgu nad neetud.

Aga te saate hakkama. Te saate ise ka hakkama. Ega selleks, et mitte lugeda ajalehte ei ole tarvis mingisugust tarka ja suurt juhti, kes ütleb seda teile. Ärge lugege, nad valetavad teile alati. Nad on alati valetanud. Nad on valetanud Kõrbesõdade asjus, ma ei tea mis veidrike abielu asjus. Nad on valetanud, kui hea saab olema elu Euroopa Liidus ja kuidas me jõuame viie kõige rikkama riigi hulka. Kas me oleme kohal? Jaa, ei ole. Kes teist on viie kõige rikkama riigi hulka jõudnud? Kes tuleb Šveitsist? Ma ei näe siin väga palju Šveitsi alamaid.

Ärge alluge. Kõigepealt ärge alluge ajupesule. Ärge uskuge mitte kedagi. Ärge mind ka uskuge. Ei ole vaja. Aga mitte kedagi ei tohi uskuda. Esimene asi kui keegi lõust ilmub telekasse, ükskõik kuhu, kõnepulti, raadiosse, ta on pandud ajalehe esikaanele – valetab. See on su esimene mõte: ta valetab. Valetab. Ta on alati valetanud ja valetab täna ka.

Tehke endale mingisugune kleeps, või võtke tükk paberit, kirjutage sinna peale "valetab". Kleepige see teleka nurka, pange see mobla peale, pange see arvuti ekraanile, pange see oma postkasti peale. Valetab! Valetab! See raibe valetab jälle. See on esimene asi: vabadust ei tule, kui te usute valesid. Mitte kunagi. Te ei saa mitte kunagi vabaks kui te usute reetureid ja lurjuseid. Ja neid on kõik kohad täis. No siin on vähem täna. Aga varsti on homme, see tuleb ka üle elada.

Eesti rahvas on üle elanud ma ei tea mis asjad. Meil oli siin orduriik, siin olid mingisugused hansalinnad, siin on olnud Rootsi, Poola, Saksa, Vene, Nõukogude Vene, veel mingisuguse Saksa… kesiganes maailma riigid ja impeeriumid on tulnud ja läinud. Tulnud ja läinud. Kes on alles? Eesti rahvas on alles! Eesti rahvas on alles! Meie oleme alles ja me jääme alles. Ja kui veab siis jääb ka eesti kirjandus alles. Lugege vähemalt Juhan Liivi ja Tammsaaret. Ärge uskuge valesid, jääge ellu! Jääge ellu!