Süütamised või nende katsed, Kristuse skulptuuride lõhkumised, armulauaandide hävitamine, ähvardavad graffiti-kirjutised, vargused – Euroopa kristlased kogevad üha kasvaval määral ahistamist, mis avaldub vihategudena või puhta vandalismina nende kogunemiskohtade või kirikuhoonete vastu, kirjutab Roland Tõnisson.
Üle terve Euroopa on sel suvel teatatud rünnakutest, mis on suunatud kirikuhoonete, surnuaedade või koguduste muu omandi vastu, teatab väljaanne „Uusi Tie".
Eelmisel nädalal teatasid Belfast Telegraph ja BBC paar nädalat tagasi toimunud rünnakust Põhja-Iirimaal Ballyclareni linna kiriku vastu. Presbüterlaste kiriku välisseina oli lõhutud ja puukonstruktsioon oli süüdatud põlema. Teos kahtlustatakse kohalikke noori. Presbüterlaste koguduse pastor Noel Hughes kommenteeris meediale, et ei soovi noortele probleeme ja sattumist kuritegevuse allakäiguspiraali, ent süütamistele tuleb teha lõpp.
Aprillis 2019 sai Põhja-Iirimaa pealinna Belfasti Püha südame kirikust rünnaku sihtmärk. Kirikuhoonet määriti muuhulgas värviga. Eelmise aasta jõuludel lõhuti kiriku aknad ja ülestõusmispühade ajal valati kirikuseinale samuti värvi. Põhja-Iirimaa üheteistkümnes politseipiirkonnas on perioodil 2016–2018 registreeritud 445 kirikuhoonete, surnuaedade või muu koguduse omandi vastu suunatud rünnakut.
Kuritegude hulka kuuluvad süütamised, sissemurdmised ja erinevatel viisidel omandi hävitamine. Ühes kirikus peksti puruks orel ja teises oli rahuldatud oma loomulikke vajadusi. Rünnakuid on kogenud erinevate konfessioonide kogudused. Enim on hävitustöid registreeritud pealinnas Belfastis, kus viimase aastakümne jooksul on rünnatud ka kohalikku sünagoogi ja Belfasti Islamikeskust. Alates aastast 2016 võivad religioossed ühendused osta erinevaid turvateenuseid riigi rahalisel toel.
Kiriku uksed tules, nende taga laste huviring
Juunikuus vahendas ajaleht The Guardian infot Suubritannias toimunud kirikurünnakutest Muu hulgas süüdati Ida-Londonis Stratfordis nelja kiriku uksed. Iga kiriku seintele oli kraabitud satanistlikku sümboolikat – pentagrammid, kolmest 6-st koosnevad numbrikombinatsioonid või sõna „põrgu." Ühes kirikuhoones toimus vandalismiakti toimepanemise ajal laste huviring.
Maikuus teavitas katoliiklik uudistekanal Cruxnow, et alates aprillikuust on Saksamaal rünnatud kirikuid paljudel juhtudel. Sama on toimunud ka paljudes teistes Euroopa riikides – Prantsusmaal, Itaalias, Austrias ja Poolas. Cruxnow allikateks on Austrias tegutseva kristlik inimõigusorganisatsiooni Observatory of Intolerance and Discrimination Against Christians in Europe (OIDAC) rapordid, mida organisatsioon on avaldanud alates aastast 2012.
„Hävitage kristlased maa pealt"
OIDAC'i rapordid räägivad selgelt, et kirikuruumide vastu suunatud rünnakud on Lääne-Euroopas juba tavalised. Saksamaal on uuritud aprillikuist vargustesarja Freiburgi katoliiklikes kirikutes. Nienborgis hoiti ära kiriku süütamine. Stuttgartis ja Frankfurtis oldi sunnitud ära jätma armeenlaste genotsiidi mälestusüritused, kuna kohalik türklaste kogukond ähvardas sel juhul panna kirikute vastu toime terrorrünnakuid. Nii Saksamaal kui Prantsusmaal on seoses kirikuvarguste ja rüüstamistega kirikute seintele ilmunud tekst Allah u Akbar (Allah on suur). Prantsusmaal on see kuritegevuse liik olnud alarmeerivas tõusutendentsis juba aastaid ja nende taga on sageli tõestatult olnud moslemid.
Hispaanias kasvas kirikuhoonete vastu suunatud rünnakute arv aastatel 2017–2018 kahekümne protsendi võrra. Vaid üks rünnak oli suunatud evangeelse koguduse vastu, ent selle seinalt leiti kiri: „Hävitage kristlased maa pealt." Evangelical Focus teavitas juulis, et Genfi püstitatud usupuhastuse monument oli piserdatud vikerkaarevärviliseks. Näib, et sekulariseerunud ja kristlusevastane maailm on leidnud kirikutes endale ühise vaenlase.
Uusi Tie kohtus Pentecostal World Fellowship ühingu inimõiguskomitee sekretäri Rauli Lehtoneniga Calgarys, Kanadas, kus ta viibis nelipühilaste maailmakonverentsil. Ta arutles moslemite sooritatud kirikurünnakute motiivide üle:
„Meil ei ole õnnestunud vahendada armastuse evangeeliumit nii laialdaselt kui oleks vaja. Paljud moslemid ei tea veel, et Jeesus Kristus on rahu ja armastuse vürst. Euroopasse tulnud moslemitest on viimastel aastatel paljud loobunud islamist ja pöördunud kristlusesse. Islamistlik ühiskond näeb seda surmapatuna. Viha ja kättemaks saavad osaks nendele, keda moslemid peavad oma sugulaste või sõprade usust taganemise süüdlasteks."
Aastakümneid Rootsis elanud Lehtonen usub, et ka Põhjamaades peaks koguduste vöörmündrid saama turvateenistujate baaskoolituse, eriti kui kirik teeb misjonitööd immigrantide hulgas või territooriumil, kus elab palju moslemeid.
„Näiteks Stockholmis on territooriume, kus moslemite juhid kontrollivad naiste riietumist ja üritavad piirata teiste usundite toimimist neil aladel, kuigi Rootsi põhiseadus selleks õigust ei anna. Lähis-Ida rahutuste keskelt saabunud immigrantide lisandudes kasvab ka vägivaldsete kokkupõrgete hulk meie lähiümbruskonnas. Ma ei soovi seda, ent tendents on üsna masendav," kommenteeris Lehtonen. „Kui eraldame end moslemitest, võib nende väärastunud kuvand meist veelgi süveneda."
Samal ajal kui eurooplased on mures selle üle, mida moslemid neist arvavad, valmistuvad viimased Belgias, aga ka mujal Euroopa riikides, kõikvõimalikeks valimisteks. Kui senini on islamistid tundnud end väga mugavalt sotsialistide ja teiste vasakpoolsete liberaalide selja taga, siis nüüd tuntakse end nii tugevana, et osaletakse kohalikel omavalitsuste valimistel oma parteiga. Belgias kannab taoline organisatsioon lihtsat nime, „Islami partei", ja lihtne on ka programm – võidu korral lubatakse Belgiast teha islamiriik, kus kehtib šariaadiõigus.
Alguseks on saadud kaks kohta KOV-s, üks neist Molenbeekis, kus enamus elanikest on migranditaustaga. Mis saab islamistide võidu korral konstitutsioonilisest monarhiast ja harjumuspärasest elukorraldusest, teab meie hea lugeja ilmselt ilma pikemate selgitustetagi. Europarlamendi liige Philip Claeys on arvamusel, et islamistide parteile on soodsaks asjaoluks hääleõigus kõigil Belgia territooriumil elavatel inimestel, ka kodakondsust mitteomavatel. Seadus vajab tema sõnul muutmist ja massiimmigratsioonile tuleb panna käsi ette, takistamaks riiki saabumast selliseid inimesi, kellel ei ole plaaniski võtta omaks euroopalikke väärtusi.
Nagu teame, ei salli loodus tühja kohta. Tühimikud, mille oleme ise tekitanud oma ükskõiksusega või ka hoolika uuristamise ja õõnestamisega, saavad täidetud. Kui Euroopa ja ka Eesti mehed ei hooli iseenda ja kogukonna vaimsest ja füüsilisest tervisest, saavad nad endale õpetajad, kelle õppetunnid on väga kibedad. „Kes ei taha ülal pidada oma armeed, hakkab ülal pidama vallutajat," seegi tuntud tõde on taas unustusse vajunud. Siit võib jätkata: „Kes ei hooli oma kirikust, peab varsti sinna viima palvevaiba, et koos teiste moslemitega Meka poole palvetada." Ka see on lihtne tõde. Sama lihtne, nagu erinevate islamistide valimisprogrammid.