Soome luterliku kiriku piiskoppide kogu arvab pea ühiselt, et luteri kirikus võiks olla lubatud nii loomulik abielu kui "abieluvõrdsus". Väljaande "Meie Kirik" toimetus kinnitab, et "Kristusel pole Beliariga midagi ühist".
"Meie Kiriku" toimetus esines pöördumisega Eesti luterlaste ja Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) vaimuliku juhtkonna poole 17. märtsil ilmunud juhtkirjas.
Soome luterliku kiriku piiskoppide kogu tegi ettepaneku, mille kohaselt võiks kirikus rööbiti kehtida kaks teineteisele vastanduvat abielu käsitlust: piibellik ja liberaal-progressistlik. Soome piiskoppide ettepanek peaks "Meie Kiriku" toimetuse hinnangul "saama EELK-ile äratav kellahelin". Ehkki Soome piiskoppide ettepanek pole veel pälvinud kirikukogu heakskiitu, on siiski kõnekas, et selline on Soome luterlike piiskoppide pea üksmeelne seisukoht.
Vana ja uue arusaama "rahumeelne" kooseksisteerimine oleks Meie Kiriku toimtuse hinnangul ajutise iseloomuga. Varem või hiljem saab uuest arusaamast kirikus ainus siduv positsioon, ehk vale muutub ainsaks reegliks.
Kui liberaal-progressistlik nägemus võtaks kirikus maad, siis erinevalt 16. sajandi reformaatorite taotlustest ei joondu kirik enam Kristuse ja apostlite õpetuse järele, vaid esikohale tõstetakse kiriku usurevolutsioon. "Usutõdede pea peale pööramist õigustatakse loosungiga ecclesia semper reformanda (kirikut peab kogu aeg reformima/uuendama). Formaalselt on õpetuse aluseks endiselt Piibel, ent seda tõlgendatakse radikaalselt uutmoodi viisil, et teatud "pahandavad" kirjakohad justkui kaotavad oma tähenduse, mille asemele astub "teine evangeelium"," kirjutatakse "Meie Kiriku" juhtkirjas.
"Mis kooskõla on Kristusel Beliariga või mis osa on usklikul uskmatuga?" küsib apostel Paulus (2Kr 6:15) ning ütleb selge sõnaga kõlvatuste ja ebajumalateenistuse edendajate kohta: "Niisugustega ärge koos söögegi!" (1Kr 5:11). [Beliar – kurjuse vägede juhataja.]
"Meie Kiriku" toimetus leiab, et EELK peab eralduma valeõpetuse omaks võtnud kirikutest, lahkuma usu jätkuvat ümbermõtestamist edendavast Luterlikust Maailmaliidust ning tugevdama sidemeid nende luterlike kirikutega, mis on jäänud ustavaks evangeelsele usutunnistuslikule vundamendile. Mille seas on näiteks EELK naaberkirikud Lätis ja Leedus.
Toimetuse sõnul on nende üleskutse näol EELK jaoks tegemist ellujäämise küsimusega. Kui minnakse kaasa progressiusu "abieluvõrdsusega", siis sellega õõnestatakse teadlikult kiriku vundamenti, soodustatakse relativismi ja ükskõiksust Jumala ilmutatud tõe suhtes ning lubatakse kirikus maad võtta väärarusaamadel selle kohta, mida Jumala Sõna tegelikult õpetab.
Kirik – isegi kui ta käsitleb end rahvakirikuna – ei kuulu rahvale ning ei ole ilmaliku ja progressistliku ühiskonna kultuuriasutus, vaid on "elava Jumala kogudus, tõe sammas ja alustugi" (1Tm 3:15), kellel lasub kohustus õpetada üksnes seda õpetust, mille ta on saanud oma Isandalt, kinnitavad "Meie Kiriku" toimetajad.
Toimetas Karol Kallas