Kliimaseaduse töörühmad harrastavad punarohelist ideeloomet ja ministeeriumi ametnikud eriti sellele kätt ette ei pane, kirjutab Postimehe ajakirjanik Mikk Salu arvamusloos.
„Praegu kliimaministeeriumis valmiv kliimaseadus ja seaduse ümber toimetavad töörühmad oleks Reformierakonna poliitilistele konkurentidele tõeline kullaauk, kui nad ainult viitsiks otsida, mida kõike seal kirja pandud ja välja käidud," märgib Salu.
Salu juhib tähelepanu mitmele ideele, mis kliimaseaduse töörühmadest on läbi käinud, näiteks kasutatud autode sisseveo piiramine, sobivasse energiaklassi mittekuuluva korteri väljaüürimise keeld, taristutasu kehtestamine. Kuigi ministeerium väidab, et tegemist on alles töörühmades arutatavate ideedega, tõdeb Salu, et „kui ministeeriumi logo on esitluse peal, kui seda ministeeriumis arutatakse, siis see lihtsalt paistab välja nagu plaan".
„Kui lugeda nende kohtumiste memosid, siis ega ministeeriumi ametnikud eriti vastu ka ei vaidle ja punarohelist ideeloomet ei ohjelda," osutab Salu ja nendib, et keegi töörühmades majanduskasvu, turumajandust ja kapitalismi väga ei usu või on neid vähe.
„Kaks kõige populaarsemat tööriista on ikkagi „riik käseb ja keelab" ning „riik jagab (maksumaksja) raha," ütleb Salu. „Ministeerium ise on oma slaididele küll kirja pannud majanduskasvu ja konkurentsivõime, aga sealt edasi vaadates on väga raske näha, mida peale „reguleerime ennast rikkaks"-mõtteviisi välja pakutakse."
Salu juhib tähelepanu, et sellisele dilemmale on viidanud nii mõnigi ärimees: „Näiteks ärimees Raul Kirjanen, kes osaleb ettevõtluse ja ressursikasutuse töörühmas, küsiski ühel kohtumisel: „Mis kliimaseadust me tahame, kas see on piiramise ja keelamise seadus või see on kasvu seadus?""
Kui kliimaseaduse väljatöötamise algfaasis kerkinud sotsialismivarjundid peaksidki seadusesse saama, siis on meil järgnevatel aastatel sotsialism oma erinevates tonaalsustes ja paradoksaalselt on neile eluõiguse andnud end kõige edumeelsemaks, liberaalsemaks ja ettevõtlust edendavaks erakonnaks pidav Reformierakond.
Enamik kliimaseaduse ideid on sellised, millega Reformierakond läheb poliitilisest loogikast välja. Need ideed ei ole ei mõjuvad ega populaarsed. Veel vähem vajalikud. Näiteks automaksu kehtestamine, mille vastu on enamik Eesti kodanikke, tooks riigieelarvesse küll üle 200 miljoni euro, kuid maksutõusu keskkonnakasu on üliväike. Eestis emiteeritavast CO2-st annaks autode arvu vähendamine vaid 0,1 protsenti väiksemat heidet. „Siin on poliitika, mille mõju on 0,1 protsenti süsihappegaasi vähenemist, mis läheb aga ühiskonnale samas maksma üle 200 miljoni aastas," möönab Salu.
Toimetas René Allik