Ka Roland Tõnisson nägi Eestimaad ja kirjutas nähtust-kogetust Juhan Liivi ainetel luuletuse.
Eile nägin ma Eestimaad!
Rahvast nii mitmekihilist.
Kõrvu kus optimist, nihilist –
headuseteesklejat sihilist.
Eile nägin ma Eestimaad!
Eile nägin ma Eestimaad!
Kuulutustulpade isandaid,
valesid suust välja kisajaid,
ebaõigluse lisajaid.
Eile nägin ma Eestimaad!
Eile nägin ma Eestimaad!
Valega paberi määrijaid,
Tõe jääkeldrisse käärijaid,
juudaseeklite väärijaid.
Eile nägin ma Eestimaad!
Eile nägin ma Eestimaad!
Ennast müüvaid poliitikuid,
keerdupainduvaid konte-luid,
endasugusteks muutvaid muid.
Eile nägin ma Eestimaad!
Eile nägin ma Eestimaad!
Kameeleonlikke limukaid,
rahva ja riigi timukaid,
raha järele himukaid.
Eile nägin ma Eestimaad!
Eile nägin ma Eestimaad!
Roosiaeda täis vihkamist,
võõraile meeldida ihkamist,
eestlaste tahte pilkamist.
Eile nägin ma Eestimaad!
Eile nägin ma Eestimaad!
Naisi, kes köögis täis labasust,
mõrvamas luule imetabasust,
teesklemas headust ja andekust.
Eile nägin ma Eestimaad!
Eile nägin ma Eestimaad!
Rahva ja riigi kaitsejaid,
sõdurileiva maitsejaid,
tänumeelt harva nägijaid.
Eile nägin ma Eestimaad!
Eile nägin ma Eestimaad!
Häid ja halbu ilmasid,
mitmeid müüre ja sildasid,
lootusrikkaid silmasid.
Eile nägin ma Eestimaad!
Eile nägin ma Eestimaad!
Valgeid laevu siit lahkuvaid,
ilusaid unelmaid pakkuvaid,
inimsüdameid tahkuvaid,
Eile nägin ma Eestimaad!
Eile nägin ma Eestimaad!
Rahva ja riigi rajajaid,
ausa töö ausaid tegijaid,
tõerääkimist vajajaid.
Eile nägin ma Eestimaad!