Riigile kuuluva Hoolekandeteenused ASi „transsooline" juht Maarjo Mändmaa ajab kõiki tema juhitava asutuse töötajaid ja psüühiliste erivajadustega kliente osalema täna esmakordselt Eestis toimuval Naiste marsi nimelisel üritusel.
Objektiivi toimetusele laekunud info kohaselt saatis Mändmaa esmaspäeval kõigile Hoolekandeteenused ASi töötajatele ehk oma alluvatele e-kirja, mis kandis ühemõttelist pealkirja "Kõik, ka meie kliendid, marssima sel laupäeval 19.01.2019 Tallinnas!"
Nii eesti kui ka vene keeles formuleeritud Naiste marsi kodulehel esitatud tekstile baseeruvas pöördumises toonitab Mändmaa, et Naiste marss "on vastu igasugusele eelarvamuslikkusele ja diskrimineerimisele, mis põhineb soolisel ja seksuaalsel identiteedil, rahvusel, nahavärvil, kodusel keelel, vanusel, erivajadusel või usutunnistusel."
"Kõik, ka meie kliendid, marssima sel laupäeval 19.01.2019 Tallinnas!" – Maarjo Mändmaa
"Me marsime parema tuleviku nimel ja kutsume marssima kõiki, kes jagavad seda unistust," lisab ta, kutsudes ühtlasi inimesi üles kandma marsil „isetehtud käsitööd – näiteks mütse, salle, käpikuid või sokke – mis oleksid roosad, lillad, punased või kõike neid korraga."
Kirja lõpus annab Mändmaa viite Naiste marsi registreerimisvormile ning innustab oma alluvaid edastama kutset ka oma sõpradele. Võimalik, et selle kaudu saab Mändmaa infot, kes tema juhitava asutuse töötajatest võttis tema üleskutset kuulda ja registreerus Naiste marsile, kes mitte.
Aastatel 2002–2007 töötas Mändmaa sotsiaalministeeriumi kantslerina, kandes toona nime Maarja Mändmaa. 2007. aastal liikus ta nimetatud ametikohalt riigile kuuluva ja sotsiaalministeeriumi haldusalasse rajatud Hoolekandeteenused ASi juhi kohale, kus ta tegutseb tänaseni.
Tähelepanuväärselt loodi Hoolekandeteenused AS 2007. aastal Vabariigi Valitsuse otsusega selleks, et majandada psüühiliste erivajadustega inimeste hooldekodusid. ASi juures on teenustel enam kui 2100 psüühilise haiguse või vaimupuudega inimest.
On vägagi küsitav, kas riigile kuuluva aktsiaseltsi juhina on Mändmaal kohane käskivas kõneviisis anda oma alluvatele korraldus Naiste marsil osalemiseks.
On vägagi küsitav, kas riigile kuuluva aktsiaseltsi juhina on Mändmaal kohane käskivas kõneviisis anda oma alluvatele korraldus Naiste marsil osalemiseks.
Veelgi küsitavam on see, millise õigusega annab Mändmaa oma alluvatele korralduse vedada Naiste marsist osa võtma ka nn kliente ehk Hoolekandeteenused ASi poolt hallatavates hooldekodudes elavaid psüühiliste erivajadustega inimesi.
Tähelepanuväärselt on Mändmaa pikaaegseks elukaaslaseks Naiste marsi eestvedajate hulka kuuluv Kadi Viik, kes töötas aastatel 2005–2011 sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakonna juhatajana.
Mändmaa pikaaegseks elukaaslaseks on endine sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakonna juhataja Kadi Viik, kes on üks Naiste marsi eestvedajaist.
Praegu töötab Viik sotsiaalministeeriumi poolt rahastatud Eesti Inimõiguste Keskuses ja osaleb toimetajana samuti sotsiaalministeeriumi poolt rahastatud portaalis Feministeerium, kus ta on põhjendanud ka Naiste marsi vajalikkust.
Hoolekandeteenused ASi nõukogu esimees on sotsiaalministeeriumi praegune kantsler Marika Priske. Mändmaa leping Hoolekandeteenused Asi juhatuse esimehena lõppeb käesoleva aasta 13. augustil.
Naiste marss korraldati esmakordselt 2017. aastal USAs osana organiseeritud vastupanust Donald Trumpi valimisele Ameerika Ühendriikide presidendiks. Nüüdseks on liikumine levinud ka paljudesse teistesse riikidesse.
Toimetas Varro Vooglaid
Repliik: mitte naiste, vaid radikaalfeministide ja homoaktivistide marss