Teadusajakirjas Journal of Family Studies ilmus 27. märtsil Süüria ja Afganistani meespõgenike ning Saksamaa naiste ühilduvuse uuring, milles tuvastati, et esimeste lõimumisprobleemides on süüdi viimaste liiga hea haridus.
Pereuuringute ajakirjas ilmunud teadustöös tõdetakse, et Saksamaale jõudsid aastatel 2014–2016 põgenikena peamiselt Afganistani ja Süüria alaharitud mehed, samas kui Saksamaa naised, eriti nooremapoolsed, on üldjuhul kõrgharidusega.
Kokkuvõttes kirjutatakse:
"Kasutades kahte võrreldavat faktoranalüüsi teaduseksperimenti, mida kohaldati esimese laine PARFORM paneelile ja üheksanda laine CILS4EU-DE paneelile, me analüüsisime partnerluse eelistuste üldsuunitlusi, samuti haridusel ja usul põhinevaid partnerluse eelistusi. Meie uuring näitab, et hiljuti saabunud meespõgenikud tahavad väga elada koos [Saksamaa] kodanikest naistega, samas kui kohalikud naised on märkimisväärselt vähem valmis looma romantilisi suhteid meessoost põgenikega.
Põgenikust mehe ja kohaliku naise võimaliku partnerluse eelistuste võrdluses, milles arvestati religiooni ja haridust, siis juhul, kui mõlemad pooled jagavad ühesuguseid omadusi, määrab mõlema partneri eelistused suuresti ära homofiilia.
Kõrvalekalded mainitud mustrist osutavad samas alternatiivsetele mehhanismidele, mille hulka kuuluvad staatuse maksimeerimine ja kultuurilise endateadmuse säilitamine. Üleüldiselt osutavad meie avastused, et hariduslike pürgimuste kõrval, võivad partnerite eelistust kujundada kultuurilised ja usulised erinevused, mis aitavad kaasa rühmadevahelise partnerluse dünaamika laiaulatuslikule mittevõrdmõõdulisusele."
Lühidalt sedastatakse, et naised sotsiaalse hierarhia alamatelt astmetelt üldjuhul elukaaslast ei otsi ja oma kultuuri ning pärandit peab valge õrnem sugu paremaks kui Afganistani ja Süüria meeste oma.
Sissejuhatuses kirjutavad kaks Saksamaa naissotsiaalteadlast:
"Kui religioon mängib paljude Süüria ja Afganistani põgenike eludes keskset rolli ning islam jääb nende kultuurilises endateadmuses määravaks vaatekohaks, ilmutab Saksamaa elanikkond sellega võrreldes märksa ilmalikumaid kalduvusi ja suur osa inimesi peab ennast mitteusklikuks.
Samamoodi esinevad hariduslikud erinevused: kui mõnel Süüria ja Afganistani põgenikul on kolmanda taseme [kõrgkooli] haridus, siis paljudel ametlik kvalifikatsioon ja ametioskused puuduvad, mis toob kaasa raskuse Saksamaa ühsikonda lõimumisel, mille põlisrahvastikust moodustavad [aasta-aastalt] järjest suurema osa kõrgelt haritud naised.
Mille tulemuseks on olukord, et religioossete tõekspidamisete ja hariduslike saavutuste erinevused meespõgenike ja põliselanikkonna naisliikmete vahel, vähendavad tõenäosust, et nende gruppide liikmetest saavad partnerid."
Lühidalt tõdevad sotsiaalteadlased, et Afaganistani ja Süüria harimatutel moslemimeestel on raskusi Saksamaal lõimumisega, kuna valged naised on liiga haritud ning valdavalt ateistid, mille tõttu ei soovi nendega ühte heita.
Toimetas Karol Kallas