Kahaneva ja vananeva rahvastikuga Eestis tuleb seada uueks eesmärgiks lasterikkus, kirjutab MTÜ Eesti Sündimusuuringud esindaja Lea Danilson-Järg ajalehes Postimees.
Danilson-Järg selgitab, et ettevõtlust soosivast maksukeskkonnast, innovatsioonist ja taristuinvesteeringutest pole majanduse edendamiseks kasu, "kui napib inimvara, mis on iga majanduse toimimise eeldus", mistõttu sõltub Eesti edu ja konkurentsivõime aina enam perepoliitikast.
"Eesti uueks eesmärgiks tuleks seada lasterikkus. Et kõik tööd saaksid tehtud ka pärast seda, kui meie põlvkond pensionile siirdub, peaksime kasvatama järelkasvu. Oleme sellest eesmärgist väga kaugel. Juba aastakümneid sünnib vähem lapsi, kui sündis sõja ajal, aastatel 1943–1945. Kahanedes saab nii paeguste laste tulevik kui ka meie enda pensionipõlv olema piiratum, vaesem ja ebakindlam," selgitab ta, toonitades samas, et Eestis on sündimuse kasvuks eeldused olemas, aga nende eelduste realiseerimine nõuab läbimõeldud perepoliitilisi samme.
Taastet tagava sündimuseta jääb eesmärgiks seatud majandusedu saavutamata. Kahanev Eesti ei ole kestlik ei rahvuslikus ega ka majanduslikus mõttes.
MTÜ Sündimusuuringud esindajana teeb Danilson-Järg ka terve rea konkreetseid ettepanekuid senise perepoliitika muutmiseks. Tema sõnul tuleks lasterikaste perede osakaalu kasvu saavutamiseks ja laste arvust tuleneva elukvaliteedi lõhe kaotamiseks muu hulgas (1) pikendada vanemahüvitist alates kolmandast lapsest kolme aastani, (2) seada alates kolmandast lapsest sisse vanemapalk lasterikka pere emale või isale, (3) fikseerida lastega seotud kulude hüvitamise tase, (4) tagada vähemalt kolmelapselistele peredele madala intressiga ja pika tagasimaksega kodulaenu saamise ja järgnevate laste saamisel selle osalise kustutamise võimalus, (5) vabastada vähemalt kolmelapselised pered lasteaiatasudest, (6) kehtestada ühtne perepileti regulatsioon, et selle alla mahuks ka suuremad pered ning (7) asetada sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa suurus sõltuvusse laste arvust.
Tuues välja ka tehtud ettepanekute võimalikud katteallikad, nendib Danilson-Järg, et igal juhul eeldab sündide arvu kasv senisest oluliselt julgemaid otsuseid.
"Kahe aasta pärast on tulemas riigikogu valimised. See on piisav aeg, et lasterikkuse toetamiseks vajalikud muudatused põhjalikult läbi kaaluda ja valimiste päevakorda võtta. Taastet tagava sündimuseta jääb eesmärgiks seatud majandusedu saavutamata. Kahanev Eesti ei ole kestlik ei rahvuslikus ega ka majanduslikus mõttes," märgib ta oma artikli kokkuvõtteks.