Kuigi 19. mail läbis riigikogus esimese lugemise eelnõu, mis lisas Estonia teatri juurdeehituse riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise pingeritta, otsustas muinsuskaitseamet juba päev varem, et juurdeehitust esitatud mahus ja asukohas rajada ei saa, selgub Objektiivi käsutuses olevast menetluskomisjoni protokollist.
Muinsuskaitseametilt küsis asjas seisukohta Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakond, kes jõudis 21. aprillil asja arutades seisukohale, et praegusele asukohale ja plaanitavas mahus juurdeehitist teha ei saa, kuna mahud on selleks liiga suured ja kokku surutud. Muinsuskaitseamet võttis küsimuse seejärel arutuse alla 24. aprillil, kus otsustati omakorda nõu küsida ehitismälestiste, arheoloogiapärandi ja maastikuarhitektuuri eksperdinõukogudelt. Kõik kolm leidsid oma seisukohast asja vaadates, et juurdeehitust teha ei saa.
Ameti arheoloogiapärandi valdkonna juht Ulla Kadakas sõnas eksperdinõukogu eitavat seisukohta tutvustades muuhulgas, et plaanitava ehituse alale jäävad 16.-18. sajandil ehitatud linnakindlustuste osad, mis võivad ehituse käigus hävida. Samuti on ala näol tegemist ajaloolise Uue turuga, mis on Eesti 20. sajandi ajaloos oluline mälupaik, olles tsaariaja lõpus toimunud demokraatlike rahvaliikumiste üheks keskseks tegevuspaigaks ning 16. oktoobril 1905. aastal vägivaldselt laiali aetud meeleavalduse toimumispaigaks, mida ei tohi seega täis ehitada.
Ameti ajaloomälestiste nõunik Ilme Mäesalu ütles maastikuarhitektuuri eksperdinõukogu eitavat seisukohta tutvustades muuhulgas, et ehitus oleks vastuolus Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimääruse eesmärkidega. Juurdeehitise rajamist ei toeta ka selle paiknemine bastionaalvööndis, mida on alates 19. sajandi keskpaigast, mil Tallinn kustutati kindlustatud linnade nimekirjast, kujundatud ajaloolist linnatuumikut ümbritsevaks parkidega rohevööndiks.
Ameti ehituspärandi valdkonna juht Anni Martin tõdes aga ehitismälestiste eksperdinõukogu seisukohta kirjeldades, et soovitava juurdeehitise maht ei toeta Estonia teatrihoone terviklikku säilimist ning see mõjutab ka kõrvalasuva kultuurimälestisena kaitse all oleva Draamateatri vaadeldavust.
Kokkuvõttes leidis amet, et praegune juurdeehitus muudaks oluliselt Estonia teatri hoone välisilmet, kuna selleks oleks vaja lammutada osa 2. Maailmasõja järel taastatud fassaadist. Nii ei toeta juurdeehitus muinsuskaitseseaduse põhimõtet, et lisatav uus peab toetama ja aitama esile tuua varem loodud väärtusi. Muuhulgas sulgeks ehitis ka praegu teatrile Pärnu maantee poolt avaneva vaate ning mõjutaks ka Eesti Draamateatri nähtavust ning väljakujunenud linnaruumi.
Samuti mõjutaks ehitus praegu maa all asuvat muldkindlustuse vööndit ja selle terviklikku säilimist ning ei toetaks ka 19. sajandi teisel poolel muldkindlustuste alale rajatud rohevööndi säilimist. Nii otsustas amet anda seisukoha mitte toetada visualiseeringus esitatud mahus ja asukohas Estonia teatrihoonele juurdeehitise kavandamist.