Poliitilise korrektsuse diktatuur püüab sotsiaalmeedia asemel pakkuda ideoloogiliselt kallutatud platvormi, mis meenutab üleliidulist pioneerilaagrit või globaalset reformierakonna noortekogunemist. Kõlakoda, kus on lubatud vaid ideoloogiliselt sobivad arvamused ja ideed, kus kiidetakse innukalt valitsust ja üleliidulisi otsuseid ning sekka jagatakse kassi- ja toidupilte, on määratud kõngemisele tapva igavuse kätte. Markus Järvi nädalakommentaar.
Sotsiaalmeedia peatselt algavast tsensuurist leidus viimaste aastate jooksul üha rohkem märke, kui Euroopa Komisjon ja kõikvõimalikud globalistlikud mõttekojad asusid Facebookile ja teistele sotsiaalmeedia hiidudele survet avaldama.
Poliitiliselt mittekorrektsed portaalid ja nende postitused tuleks survegruppide sõnul sotsiaalmeediast kõrvaldada, kuna nad levitavat "võltsuudiseid" – termin, mida kasutatakse umbes samamoodi nagu kõiki teisi silte. Iga mõte, liikumine, erakond, artikkel või uudis, mis pole ideoloogilisele diktatuurile meeltmööda, on vastavalt kategooriale kas "võltsuudis", "populism", "paremäärmuslus", "vihakõne" või suisa "fašism", kui mitte puhas "natsism".
Peale väiksemate alternatiivkanalite vaigistamist, nagu identitaarse liikumise blokkimine Facebookist ja uudisteportaali Voice of Europe pitsitamine, tuli käesoleva nädala alguses uudis, kuidas koordineeritud aktsiooni käigus viskasid nii YouTube, Facebook, Apple, LinkedIn, Spotify, Stitcher kui ka Pinterest välja Alex Jonesi ja InfoWarsi, kustutades kõik kanaliga seotud kontod.
Alex Jonesist võib olla mitut meelt, ent kõige ilmekamalt tõstab teema esile USA senaator Ted Cruz küsimusega: kes tegi Facebookist poliitilise kõne vahekohtuniku? Olukord eskaleerus aga juuli keskel ka eestikeelses Facebookis, kui konservatiivsete vaadetega sotsiaalmeedia kasutajatele sadas kaela ridamisi postituste eemaldamisi ja blokke, mis tabasid ka Objektiivi toimetuse liikmeid ja eile suuremas mahus ka Varro Vooglaidu, kelle määrati alles eile 30-päevane Facebooki blokk peale kümnete postituste kustutamist ja ühte 24-tunni blokki.
Kommentaaris palusin ka Varro Vooglaiul Facebooki tsensuuri teemal oma arvamust jagada (järgneb intervjuu).
Tegelikult peaks nüüd enda sõnutsi sõnavabaduse ja demokraatia eest igapäevaselt võitlev ajakirjandus võtma eesmärgiks tuua esile nende inimeste nimed, kes Eestis Facebooki tsensuuri eest vastutavad.
Me teame, et juba eelmise aasta novembris tõotasid Facebook, Twitter, Google, YouTube ja Microsoft järgida Euroopa Liidu juhiseid ja kõrvaldada oma platvormidelt "vihakõne" 24 tunni jooksul. Muu hulgas lubasid ettevõtted tugevdada ka koostööd "kodanikuühiskonna organisatsioonidega", kes omalt poolt lubasid aidata vihakõnet märgistada.
Nüüd tekibki küsimus, milliste "kodanikuühendustega" Facebook Eestis koostööd teeb ja kes on nimeliselt need inimesed, kes vastutavad pealekaebamiste eest.
Ma poleks hetkekski üllatunud, kui Facebook teeks koostööd sotsiaalministeeriumi palgal olevate võltskodanikuühiskonna organisatsioonidega nagu Eesti Inimõiguste Keskus, Eesti LGBT-ühing ning suuremalt jaolt lesbilistest sooideoloogidest koosnev Feministeerium.
Samuti pole ma üllatunud sellest, et pahempoolsed avastavad endas taas stalinistlikud kalduvused pealekaebamise ja nupuvajutamise näol.
Väikse meenutusena möödunud aegadest võib kasvõi tuua näite aastast 2001, kui toona veel Keskerakonna riigikogu fraktsioonis tegutsenud Savisaare vihmavarjupoiss Sven Mikser manipuleeris Eesti Päevalehe andmetel "Mega" nimelises keskkonnas olnud küsitlust kahel päeval, hääletades riigikogu arvutist Keskerakonnale soodsat vastusevarianti kokku üle neljasajal korral. Küsitlusele, kas Savisaare käitumine oli 1) asjakohane, 2) võimuhullu rabelemine 3) arstiabi vajav, vajutas Mikser väidetavalt neljasajal korral riigikogu arvutist esimesele valikule ehk "asjakohane".
Miks ei võiks pahempoolsete vaimsed järglased "kodanikuühiskonna" ridadest seekord vajutada juba koostöös Facebookiga sama fanaatiliselt nupule "vihakõne"?
Igal juhul on sotsiaalmeedia tsensuur jõudnud sinnamaani, kus me peame hakkama aktiivselt valmistuma selleks, et Objektiivi kontod võivad ühel päeval kaduda nii Facebookist kui ka YouTube'ist ehk keskkonnast, mille vahendusel te parasjagu käesolevat kommentaari vaatate.
Seega arendage endas välja meediatarbimise harjumus, milles te lähete otse Objektiivi kodulehele ja seda mitu korda päevas, et vaadata, mis leidub lehel uut ja huvitavat. Peagi paneme üles ka võimaluse tellida meie uudiskirja otse meilikontole.
Üha diktaatorlikumaks muutuv suur sotsiaalmeedia tahab ilmselgelt kujundada oma platformidest ideoloogiliselt pahemale kallutatud keskkonnad, kus lubatud oleks vaid õiged arvamused ja ideed, kus ideoloogiliselt korrektsetes kõlakodades kiidetakse valitsust ja üleliidulisi otsuseid ning sekka jagatakse kassi- ja toidupilte.
Ent see pole ka enam mingi sotsiaalmeedia. See on pioneerilaager. Need on üleliidulised reforminoorte suvepäevad, mis ajavad oma lameduses ja pugejalikkuses parimal juhul haigutama. Sellist tüüpi sotsiaalmeedia populaarsuse kahanemist pole raske ennustada.