NATO arendab sõjaks Venemaaga maismaa "koridore", mille kaudu on kavas nii kiiresti ja turvaliselt kui võimalik viia rindele Ameerika Ühendriikide sõdurid.
Meretagused väed maabuvad Euroopas ühes viiest sadamast ja Holland on määratud eelistatud maabumiskohaks. Vajadusel kasutatakse samuti Norra, Itaalia, Kreeka ja Türgi sadamaid, vahendab ReMix.
NATO Toetuse ja Võimestamise Väejuhatuse (Joint Support and Enabling Command; JSEC) juhi kindralleitnant Alexander Sollfranki sõnul on möödas ajad, kui rajati suuri logistakabaase ja täna on tähelepanu keskmes logistika kanalid. Sollfrank juhtis muuhulgas tähelepanu, et NATO idatiiva õhukaitse on nõder.
Moskva eitab täna igal võimalikul viisil, et see ei kavatse NATO-/lääneriike rünnata ja suurem osa sõjandusvaldkonna asjatundjaid leiab, et see on tänase Venemaa sõjalise võimekuse juures äärmiselt vähetõenäoline.
Rohelised riigid on NATO liikmed, roosad Venemaa ja selle liitlased.
Mõõtkava on 800 kilomeetrit.
Allikas: ReMix
NATO sõjalised juhid on samas kindlad, et järgmise 20 aasta jooksul tuleb NATO-l hakata sõdima Venemaaga.
2023. aasta NATO Vilniuse tippkohtumise ajal leppisid NATO riigid kokku, et sõjalise liidu liikmesriikide kaitsmiseks viiakse lahinguvalmidusse 300 000 sõdurit. Sel põhjusel on transpordikoridoride väljaarendamine üks esimusi.
Tänaste kavade kohaselt maabuksid Ameerika Ühendriikide väed Hollandi Rotterdami sadamas ja liiguksid rongidega läbi Saksamaa Poolasse.
Samuti räägitakse teistest transpordikoridoridest, mida Venemaa vägedel oleks kokku keerulisem häirida.
JSEC-i komandöri sõnul näitab Ukraina sõda, et Venemaa ründab esimeses järjekorras just vastase varustusbaase. Sellest tehti järeldus, et suurte varustusbaaside rajamisel, nagu tehti Afganistanis ja Iraagis, pole mõtet, sest Venemaa pommitaks need vastasseisu alguses puruks.
Seetõttu teadvustab NATO suure murekohana liitlasriikide õhutõrje puudulikust.
"Ma ei suuda kujutada ette olukorda, kus meil ei ole piisavat õhutõrjet. See on hea näide sõjalisest põhimõttest "kui keegi tahab olla igas vallas tugev, siis pole ta tugev mitte kuskil"," lisas Sollfrank.
Tema sõnul on NATO idatiival ainult viis protsenti vajalikust õhutõrje võimekusest ja peamiseks murekohaks maapinnalt lähtuva õhukaitse puudus logistikasõlmede juures.
Toimetas Karol Kallas