Lääneriikide kaitseühendus NATO loobus ühehäälsuse nõudest ja peasekretär Jens Stoltenberg kutsus kokku ministrite tasemel Ukraina komisjoni ilma Ungari nõusolekuta.
Ungari välis- ja kaubandusministri Péter Szijjártó sõnul ei peaks NATO ministrite Ukraina komisjon kohtuma enne kui Ukrainas on tagatud riigis elavate rahvusvähemuste õigused, vahendab ReMix.
Ungari jaoks on väga oluliseks põhjuseks, miks riik suhtub Ukraina liitumisse NATOga suhteliselt leigelt asjaolu, et Ukraina riik ei käitu kõige paremini Taga-Karpaatias elava Ungari rahvusvähemusega. Probleeme võimendavad ajalooliselt keerulised Ungari rahvusvähemuse ja Ukrainlaste rahvussuhted.
"Selline otsus [komisjoni kokku kutsumine] rikub MATO ühtsust ja ühtse tahte protseduuride reeglit. Samal ajal me ei saa teha midagi muud, kui ainult võtta peasekretäri otsus teadmiseks," nentis välisminister 21. märtsil Brüsselis.
"Ungari valitsusele avaldatakse mõlemalt poolt Atlandi ookeani tohutut survet, et see ei kaitseks enam Taga-Karpaatias elavat ungarlaste kogukonda. Aga seda ei ei juhtu mitte ühelgi tingimusel," jätkas Szijjártó.
Ta lisas, et ministrite tasemel NATO-Ukraina komisjoni kokkukutsumine rikub NATO ühtsuse põhimõtet ja Ungari ei toeta ühtegi märkimisväärsemat Ukraina NATOle lähendamise algatust seni kui Ukrainas ei ole taastatud ungari rahvusvähemuse õigused.
Szijjártó sõnul saavad NATOga liituda ainult riigid, kes austavad rahvusvähemuste õiguseid. "Kahjuks Ukraina puhul see täna nii ei ole. See ei ole ka alles tekkinud probleem. Alates 2015. aastast on Ukrainas hakatud piirama rahvusvähemuste, sealhulgas ungarlaste, õiguseid."
Välisministri sõnul teatas Stoltenberg talle, et "erinevatel põhjustel", mida peasekretär ei täpsustanud, kutsub ta 5. aprilliks kokku NATO-Ukraina komisjoni, seda ministrite tasemel ja hoolimata Ungari vastuseisust. Ungarlaste arusaamise kohaselt saab saab seliseid kõrgetasemelisi komisjone kutsuda kokku ainult siis kui sellega on nõus kõik liikmesriigid.
Toimetas Karol Kallas